Uuring: elanikud ei kipu naabrivalves initsiatiivi võtma
Uuring tõdes, et naabrivalves eelistavad inimesed, et parem oleks, kui keegi teine organiseeriks ja oleks eestvedaja ning naabrivalve toimib pigem mitteformaalsena.  Vabatahtliku päästjana tegutsemisest on väga huvitatud abikaugetest piirkondadest pärit osalejad, näiteks Pärnumaa valdade elanikud, kuid päästekomandode lähedal elavate osalejate huvi, näiteks Tartu ja Tartu ümbruse valdade elanike puhul on huvi pigem teoreetiline, sest elulist vajadust nad selle järgi ei taju. Abikaugeks piirkonnaks on piirkond, mis jääb riikliku päästekomando 15 minuti ajatsoonist väljapoole. Uuring märkis, et abipolitseinikuna töötamisest ollakse huvitatud pigem politseid toetavates tegevustes, et vähendada politseinike koormust ja võimaldada neil väljakutsetele kiiremini reageerida. Patrullteenistuses osalemise ees tuntakse aga teatud hirmu, kuna sellega arvatakse kaasnevat kõrgendatud psühholoogiline pinge ja oht enda turvatundele. Naabrivalvega on liitunud 5,8 protsenti, Kaitseliitu kuulub 1,6, vabatahtliku päästjana tegutseb 1,4 ja abipolitseinikuna 0,4 protsenti elanikkonnast, vabatahtlikus merepäästes on osalenud 0,2 protsenti elanikkonnast. Oma lähedaste või tuttavate osalusest naabrivalves on teadlik 15 protsenti, kuuluvusest Kaitseliitu 28 protsenti, osalusest vabatahtliku päästjana 13, osalusest abipolitseinikuna 11 ja osalusest vabatahtliku merepäästjana kolm protsenti elanikest. Elanikkonna huvitatus on kõige suurem naabrivalvega liitumise osas ehk huvitatuid on 46 protsenti. Vabatahtlike päästjatega liitumise vastu väljendas huvi 21 protsenti ning abipolitseinikuna töötamise vastu iga kümnes elanik. Üle poole elanikkonnast on arvamusel, et naabrivalve olemasolu kodukohas on vajalik. Naabrivalvest saadava kasuna hinnatakse kõige kõrgemalt kindlustunnet koduse vara kaitstuse osas ehk nõustujaid on 84 protsenti. Turu-uuringute AS küsitles uuringus 1002 Eestimaa elanikku. 
