Inimesed usaldavad riiklikest organisatsioonidest kõige rohkem päästeteenistust
Usaldus päästeteenistuse vastu on 96 protsenti, kuid ka kiirabi ja politsei vastu on usaldus kõrge ehk vastavalt 91 protsenti ja 84 protsenti. Nendega koostöös toimivate vabatahtlike struktuuride tegevusest usaldatakse kõige enam vabatahtlikke päästjaid ehk 77 protsenti ning ka abipolitseinike, naabrivalve, Kaitseliidu ja vabatahtliku merepääste usaldajate osakaal on üsna samaväärne ehk 63-69 protsenti. Vabatahtlike päästjate tegevusest on enda arvates küllalt või väga hästi teadlikud 25 protsenti elanikest, kuid enamus ehk 70 protsenti pidas end selles rohkem või vähem võhiklikuks. Seda, et nende kodukohtades on vabatahtlik päästekomando, teadis üheksa protsenti vastanutest. Vabatahtlike päästjate abi on vaja läinud kuuel protsendil vastajatel või nende lähedastel ning enamik neist ehk 87 protsenti on saadud abiga rahule jäänud, sealhulgas 63 protsenti täiesti rahul. Abipolitseinike tegevusest on enda arvates küllalt või väga hästi informeeritud 23 protsenti elanikest, kuid enamus ehk 70 protsenti pidas end selles rohkem või vähem võhiklikuks, tulemus on samaväärne vabatahtlike päästjate tegevusest informeerituse tasemega. Isiklikke või lähedaste kokkupuuteid abipolitseinikega omab 10 protsenti vastajaskonnast ja enamasti jäid nad saadud abiga rohkem või vähem rahule ehk 77 protsenti. Küsitlustulemused tõid välja selle, et vabatahtlikest struktuuridest teatakse vähe, kuid mitte seda, et nende tõhususse ei ole usku või neid ei usaldataks. Turu-uuringute AS küsitles uuringus 1002 Eestimaa elanikku.
