Raport: enamuse Eesti supluskohtade vesi on vähemalt rahuldava kvaliteediga
Euroopa keskkonnaagentuur (EFA) ja Euroopa Komisjon koostasid raporti Euroopa supelrandade veekvaliteedi kohta, millest selgub, et aasta-aastalt on supluskohtade vee kvaliteet tõusnud. Kõige parema kvaliteediga vesi on Luxembourgi ja Küprose supluskohtades, kehvem kvaliteet on aga Albaania supluskohtades. Kaheksas riigis on suplusvee väga hea kvaliteedi näitaja parem kui ELi vastav keskmine   Eestis on 53 supelranda, neist analüüsiti 51. Kui enamikes randades on vee kvaliteet väga hea või hea, siis viies rannas hindas raport vee kvaliteedi rahuldavaks. Rahuldava kvaliteediga rannad olid terviseameti 2012. aasta andmetel Narva-Jõesuu, Kunda, Karepa, Vana-Pärnu rand ja Anne kanal. 2013. aasta suplushooaja andmed näitavad, et rahuldava veekvaliteediga supluskohade arv on langenud viielt kolmele, paraku mitte paremuse suunas. Kolmes rannas Eestis hindas terviseamet vee kvaliteedi halvaks. Need olid Karepa, Vana-Pärnu rand ja Anne kanal. Rahuldavaks hindas terviseamet vee kvaliteedi Stroomi, Kunda ja Kuressaare rannas.    Vee kvaliteeti hinnatakse selle järgi, kas ja kui palju esineb selles suplushooajal kahte bakterit: Escherichia coli (E. coli) ja soole enterokokki. Nende kahe bakteriga reostumise allikateks võivad olla nii inimesed kui loomad ehk näiteks kokkupuude kanalisatsiooni või põllumajanduse jääkidega. 2013. aasta suplushoojaajal esines Eesti randades lühiajalist E. coli ja soolebakterite reostust juulis ja augustis Kuressaares, Vana-Pärnu, Pärnu ja Raeküla randades. Lisaks leiti TÜ mereinstituudi laboris uuritud Harku järvest võetud proovidest, et suplusvesi sisaldab potentsiaalselt toksilisi vetikaid. Terviseameti seisukohalt suplemine "õitsvas" veekogus ei ole soovitav allergilistele inimestele, väikestele lastele, vanemas eas inimestele. See hoiatus kehtib ka praegu kätte jõudval hooajal Harku järves ujujatele. Suplemisel tuleb vältida vee neelamist. Peale suplemist vetikarikkas veekogus tuleb end kohe dušši all pesta ja vahetada riided. Suplejaid tuleb hoiatada võimalikust ohust ning kasutada rannas kollase lipu režiimi. Vaata Euroopa riikide suplusrandade vee kvaliteedi ülevaadet interaktiivselt kaardilt.  Euroopa Liidu keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas Euroopa riikide vee kvaliteeti kommenteerides, et väga innustav on tõdeda Euroopa suplusvee kvaliteedi jätkuvat paranemist. "Aga ikkagi on veel palju vaja ära teha tagamaks, et kõik meie vesi sobiks ujumiseks ja joomiseks ning et meie veeökosüsteemide seisund oleks hea. Vesi on väärtuslik ressurss ning meil on vaja võtta kõik vajalikud meetmed, et kaitsta seda täies ulatuses." 22 000 supluskoha vee seisundi ning reoveest ja kariloomadest tingitud bakterite mõõtmisnäitajate kohta. Andmeid saadavad Euroopa Liidu kõigi 27 liikmesriigi, Horvaatia ja Šveitsi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Rohkem kui kaks kolmandikku ujumiskohtadest on rannikuäärsed, ülejäänud asuvad jõgede ja järvede ääres.
