Töövõimereform tekitab hooldajate liidus pahameelt
Töövõimereform parandab puuduva ja vähenenud töövõimega inimeste toimetulekut, mitte ei vähenda seda, teatab sotsiaalministeerium vastuseks raudteelaste ametiühingu eilsele avalikule pöördumisele. Täna aga saatis valitsusele ja riigikogu liikmetele märgukirja Eesti hooldajate liit. Kirjas märgitakse, et neljapäevasel valitsuse istungil arutlusele tulev töövõimereform ei täida praegusel kujul oma eesmärke ning toob erivajadustega inimeste tegeliku tööleaitamise asemel kaasa Eesti ja Euroopa Liidu raha ulatusliku raiskamise. "Mahukas reform, mis mõjutab otseselt sadade tuhandete tervisehäiretega inimeste ning nende lähedaste ja hooldajate elu, põhineb praegu valedel alustel," seisab märgukirjas. Töövõimetoetuse seadus suurendab sotsiaalministeeriumi hinnangul 20 000 töövõimetuspensionäri igakuist sissetulekut, kui neil on uues skeemis tuvastatud puuduv töövõime. Prognoosi kohaselt on 2015. aastal 100% töövõime kaotuse korral keskmine töövõimetuspension 282 eurot ja 90% töövõime kaotuse puhul 257 eurot. Puuduva töövõime korral on toetus aga 320 eurot – seda on rohkem kui tänane keskmine töövõimetuspension. Kui inimese töövõimetuspension oli suurem kui uues skeemis töövõimetoetus, makstakse talle töövõimetoetust vähemalt varasema pensioni suuruses. Hooldajate liidu hinnangul on aga plaanitav reform üles ehitatud ebarealistlikule soovile, et tööturg hakkab iseregulatsiooni teel pakkuma kümneid tuhandeid töökohti keerulisi eritingimusi vajavatele töötajatele. "Kui soovitaks nõrga tervise, psüühiliste erivajaduste või intellektipuudega töötajaile luua tegelikke töökohti, tuleb otsustavalt käivitada riiklik programm, mis seab tööandjatele vastavad kohustused ning varustab nad stiimulitega nagu näiteks maksusoodustused," seisab märgukirjas. Hooldajad heidavad reformikavale ette priiskamist. Nende sõnul on tegu planeeritud ettevalmistusega, et suunata märkimisväärne osa riigi sotsiaalkulutustest edaspidi töötukassale, mida täidavad igakuiste kohustuslike töötuskindlustusmaksetega Eesti töövõtjad. Aastaks 2021 nõuaks see tööandjatelt ligi 40 miljonit eurot aastas. Kui edaspidi viiakse töötukassasse üle ka haiguslehtede hüvitamine või isegi töövõime(tus)toetuste maksmine, võib töötajate maksukoormus kujuneda veel oluliselt suuremaks.
