Välgu-uurija: äikest tuleb karta, aga mõistusega
Eestis on päikest rohkem kui äikest, aga äike tuleb sageli pärast päikest. Sven-Erik Enno leidis oma doktoritöös, et viimastel aastatel on pikset enam kui 1990ndate alguses ja keskpaigas, aga samas suurusjärgus nagu näiteks 1960. aastatel, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Need äikese sageduse muutused on seotud pikaajaliste muutustega erinevates õhuvooludes suveperioodil. Siis kui on äikest olnud rohkem, tänapäeval ja 1960. aasta paiku, siis oli sagedamini niisugust olukorda, kus olid suvel kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sellist kuuma ja niisket õhku, mis põhjustab palju äikest," selgitas ta. Eestis on kõige rohkem äikest Kirde-Eestis, näiteks Väike-Maarjas, aga ka Kesk-Eestis. Vähem aga Jõgeva- ja Tartumaal ning saartel. Enno ütleb, et äike on ka hea, sademete pärast, mis temaga kaasas käivad. Aitab põllumehi, kuid majanduslikult on ikkagi enamasti välgu kahjud ülekaalus võrreldes tuludega. Maailmas saab äikese tõttu surma aastas umbes 24 000 inimest ehk umbes kaks Haapsalu linna jagu inimesi. "Aga üldiselt on sellised ohutusnõuded, mida tuleks järgida, näiteks kui äikese ajal ikkagi viibida toas, siis on üsna ohutu. Tuleb karta, aga mõistusega," lisas teadlane.
