Õiguskantsleri hinnangul võivad Natura toetused rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet
Natura 2000 alale jäävate erametsamaa ja põllumajandusmaa omanikel on õigus saada Natura 2000 toetusi, samas kui väljapoole Natura 2000 alasid jäävate kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja looduse üksikobjektide kinnisasjade omanikud sääraseid toetusi ei saa, kuigi nende kinnisasjadel lasuvad looduskaitselised kitsendused on võrreldavad Natura 2000 aladel kehtivate piirangutega, kirjutab Saarte Hääl. Teder on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et Natura 2000 toetuste raha tuleb enamjaolt Euroopa Liidu fondist, ei saa kujutada iseenesest legitiimset eesmärki maaomanike erinevaks kohtlemiseks ehk tegemist on õiguslikult mitmetahulise probleemiga, kus põimuvad tihedalt nii riigisisene kui ka Euroopa Liidu õigus. Teder ootab ministeeriumitelt analüüsi, kas on võimalik välja tuua asjaolusid, mis tingiksid Natura ja mitte-Natura maaomanike sisulise erisuse või kas leidub mõni põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk, mis võiks õigustada Natura-alade maaomanike ja riigisiseselt looduskaitse all olevate maade omanike erinevat kohtlemist kinnisomandi kitsenduste hüvitamisel. Eesti on Natura 2000 aladel asuva põllumajandusmaa omanikele kehtestatud piirangute hüvitamiseks maksnud toetust 2006. aastast ning Natura 2000 alal paikneva erametsamaa omanikele 2008. aastast, kokku on Natura 2000 võrgustiku alade maismaapindala Eestis 722 400 hektarit, looduskaitsealuseid alasid väljaspool Natura 2000 võrgustikku 76 242 hektarit, sellest maismaal 75 815 hektarit.
