Tasuta koolilõunat hakkavad saama ka gümnaasiumiõpilased
Seadusemuudatuse eesmärk on tagada valdadele ja linnadele ning erakoolidele koolilõuna kulude katmiseks toetus lisaks põhikooliõpilastele ka keskharidust omandavatele õpilastele. Sellega on soov vähendada laste vaesust ning parandada perede toimetulekut. Gümnasistidel on võimalik saada tasuta koolilõunat alates 1. jaanuarist 2015. Käesoleva aasta jaanuaris avaldas statistikaamet kogumiku "Laste heaolu", millest nähtub, et 2011. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 17 protsenti ja absoluutses vaesuses 9,5 protsenti lastest. Kuna vaesus mõjutab väga paljude laste igapäevast toimetulekut, siis on äärmiselt oluline tagada igale koolilapsele vähemalt üks soe toidukord päevas. Haridusseaduse järgi on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne muu hulgas tagada munitsipaalkoolides õpilaste toitlustamine õppetöö ajal. Eelnõu rakendamisega kaasneb ligi 3,1 miljonit eurot riigieelarve täiendavaid kulusid, millest riik katab kohalikele omavalitsustele koolilõunaga seotud toiduainete kulusid. Koolilõuna toetuse andmisel lähtutakse põhiharidust omandavate õpilaste arvust ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta. Arvestuslikuks koolilõuna maksumuseks on 0,78 eurot õpilase kohta. 2002. aasta 1. septembrist jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusega andis riik valdadele ja linnadele koolilõuna kulude katmiseks toetuse 1. – 4. klassi õpilastele. 2006. aasta 1. jaanuarist saavad tasuta koolitoitu kõik põhikooli ehk kõik 1. – 9. klassi õpilased. Täna vastu võetud eelnõu on seotud märtsis ametisse asunud tegevusprogrammi punktiga, mille eesmärk on laiendada koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele. Mais jättis riigikogu Keskerakonna algatatud koolitoidu eelnõu menetlusse, kuid samas märkis koalitsioon, et nad soovivad ära oodata ka valitsuse esitatava analoogse seaduseelnõu. Keskerakonna eelnõu näeb ette ka koolilõuna toetuse alammäära kehtestamist, mis oleks ühe õpilase kohta üks euro õppepäevas. Nende hinnangul ei ole 78-eurosendine toetus piisav gümnaasiumiõpilasele sobiva koolilõuna koguse tarvis.  Valitsus aga leiab, et alammäära pole vaja kehtestada, sest seda ei tehta teiste hariduskulude toetuste puhul. Selle asemel määratakse toetuse suurus valitsuse määrusega.
