Põllumaa rentimine muutub üha populaarsemaks
Viimase kümne aasta jooksul on haritava maa tehingute arv kasvanud ligikaudu neli korda, seejuures keskmine haritava maa hektari maksumus on suurenenud rohkem kui kuus korda, märgib maablogis põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban. Majanduskriisi ajal toimus nii tehingute arvu kui maa hindade osas mõningane langus, kuid pärast seda on toimunud väga kiire kasv mõlema osas. Möödunud aastal tehti haritava maa tehinguid 23 miljoni euro eest, mis on võrreldes aasta varasemaga 10 miljoni euro võrra rohkem. Maksimaalne hektari maksumus oli mullu 4776 eurot, mis on võrreldes eelneva aastaga üle 2000 euro hektari kohta enam. Haritava maa tehingud ajavahemikul 2003-2013  Põllumajandusmaade rentimine on muutunud populaarsemaks Rendimaade osatähtsus on kümne aasta jooksul stabiilselt kasvanud. Kui 2003. aastal moodustas rendimaa põllumaadest 46 protsenti, siis 2013. aastaks see kasvanud 54 protsendini. Enam renditakse maid suuremate linnade ehk Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi läheduses. Vähem on rendimaid madala viljakusega maakondades Läänemaal, Ida-Virumaal ja Võrumaal. Seda on soodustanud erinevad pindalatoetused, mis on põllumajandusmaa kasutamise kasvu kõrval toonud kaasa ka rendimaa osakaalu kasvu. Kui vaadata rendimaade osakaalu Euroopa Liidu tasandil, siis üldjuhul on rendimaid rohkem uutes liikmesriikides. Eesti ei erine selle poolest kuidagi teistest liikmesriikidest, kuivõrd seitsmel liikmesriigil on vastav näitaja veelgi kõrgem kui meil. Rendimaa kõrval kasvavad ka rendihinnad Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal keskmine põllumajandusmaa rendihind 39,5 eurot hektari kohta, seejuurespõllumaa rendihind oli 43 eurot/ha ja püsirohumaa rendihind 30 eurot/ha. Enam kui poolel põllumajandusmaast jääb rendihind vahemikku 20-50 eurot/ha. Kolm kõrgeima ja kolm madalaima rendihinnaga piirkonda Kui üldjuhul on rendihinnad põllumaa puhul kõrgemad kui püsirohumaa puhul, kus rendihind on keskmiselt 70 põllumaa rendihinnast, siis Hiiumaal ja Raplamaal maksti püsirohumaa eest kõrgemat renti. Kellele maa kuulub? Maa kui peamine põllumajanduse tootmisressurss on muutunud atraktiivseks investeeringuks. Palju on räägitud sellest, et välismaalased ostavad ära põllumajandusmaad. Numbrid seda siiski ei kinnita. Välismaalaste omandis on ligikaudu 40 tuhat hektarit põllumajandusmaad, mis on kokku vaid neli protsenti põllumajandusmaast. Viimasel kolmel aastal on see number püsinud stabiilne ja mingit olulist kasvu selle osas toimunud ei ole. Kõige sagedamini omandavad välismaalased maad Eesti ettevõtete vahendusel – 70 protsenti välismaalaste omandis olevast põllumajandusmaast kuulub välismaa osanikuga Eesti juriidilistele isikutele ning 22 protsenti Euroopa Liidu majanduspiirkonna juriidilistele isikutele. Kõige enam on põllumajandusmaad välismaalaste omandis Lääne-Virumaal (5058 ha) ja Viljandimaal (5008 ha). Kõige enam omavad välismaalased põllumaad Läänemaal (8 protsenti) ja Saaremaal (7 protsenti).  
