Eestis on 60 000 alkoholisõltlast, kuid adekvaatne süsteem nende raviks puudub
  „Eestis on hinnanguliselt 60 000 alkoholisõltuvusprobleemiga inimest, kellest valdav enamik ei ole diagnoositud ega saa ravi. Peamiseks teguriks alkoholisõltuvusele vähese tähelepanu osutamises – nii arstide kui ametiasutuste poolt – on kindlasti selle häire kui tõsise meditsiinilise probleemi alateadvustamine,“ märkis Aadamsoo. Tema sõnul on alkoholi tarbimine meie kultuuri osa ja enamik suudab seda teha ilma haiguslike tagajärgedeta, kuid osal inimestel muutub esialgu sobilik alkoholitarbimine tasahilju või kiiremini, sõltuvalt organismi eripäradest, krooniliseks haiguseks. „Me peame välja ütlema ja harjuma mõttega, et alkoholisõltuvus on ajuhaigus, selle sümptomid ning kaasnevad sotsiaalsed probleemid on põhjustatud kroonilisest ajuhaigusest ja seda tulebki sellena käsitleda,“ tõdes Aadamsoo. Alkoholisõltuvuse küüsis arvatakse olevat 11 protsenti Eesti tööealistest meestest ja kaks protsenti tööealistest naistest ning sellega kaasnev majanduslik ning sotsiaalne kahju on ühiskonna jaoks märkimisväärne. Ühtlasi on Eesti alkoholist tingitud surmade osas Euroopa tipus, millest suure osa moodustavad pikaajalisest liigsest alkoholitarvitamisest tulenevad terviserikked. „Kuigi olukord on tõsine, puudub meil adekvaatne süsteem alkoholisõltuvuse raviga tegelemiseks. Meil napib kohti alkoholisõltlaste ravimiseks ning piiratud ressursside valguses ei ole ka arstid väga motiveeritud valdkonda tõsiselt panustama,“ nentis Aadamsoo. AJK Kliiniku psühhiaatri Kadri Andreseni sõnul tuleb alkoholisõltuvust käsitleda sarnaselt teistele kroonilistele haigustele. „Erinevatel tervishoiuteenuste tasanditel suudetakse häire ära tunda ja diagnoosida, kuid minimaalselt on meil võimalusi alkoholisõltuvusega patsientide raviks ja rehabilitatsiooniks,“ selgitas Andresen. Ekspertide sõnul on alkoholisõltuvuse ravi komplitseeritud ka seetõttu, et ajuhaiguse iseloomuliku tunnusena puudub sõltlastel endal sageli haigustaju. „Perearstid peaksid olema väga tähelepanelikud nende patsientide suhtes, kes esmaspäeva hommikuti haigestuvad ebamäärastesse haigustesse ja paluvad telefoni teel haiguslehte ning lubavad vastuvõtule tulla kolmapäeval. Järjekordse vererõhu tõusu või maovaevuste taga võib olla hoopis süvenev ajuhaigus – alkoholisõltuvus oma tagajärgedega,“ nentis Aadamsoo. Täna kohtuvad Tallinnas meditsiinivaldkonna eksperdid, et arutada alkoholisõltuvuse ravi arengu ja kitsaskohtade üle.
