Uuring: vanemad suhtuvad noorte tubakatoodete tarvitamisse alkoholi joomisest rangemalt
Uuringu eesmärk oli kaardistada lastevanemate teadlikkust ja arusaamu seoses nende rolliga laste riskikäitumise ennetamisel ja vähendamisel ning hinnata selleteemalise meediakampaania tulemuslikkust. Uuringu sihtrühm olid 6-14-aastaste laste vanemad üle Eesti. Uuringust selgus, et valdav enamus (74%) vanematest oli veendunud, et nemad saavad üsna või väga palju mõjutada oma lapse otsuseid alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise kohta. Samas ütles iga neljas, et tema võimalused last mõjutada on vähesed või puuduvad üldse. 96% oli veendunud, et isa või ema peab peamiselt vastutama selle eest, et lastele oleks selgitatud alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega kaasnevaid kahjusid ja ohte. Nii alkoholi kui tubakatoodete puhul pidas vähemalt 80% vanematest väga oluliseks antud aine tarvitamisega kaasnevatest ohtudest rääkimist ja lapse vaba aja sisustamist selleks, et suunata tema alkoholi ja tubakatoodete tarvitamist tulevikus. Tähtsaks meetmeks peeti ka lapse juuresolekul enda purju joomise vältimist ja lapse suitsustesse ruumidesse viimise vältimist (kaks kolmandikku vastas "väga vajalik"). Lapsevanemad suhtuvad tubakatoodete tarvitamisse laste ja noorte seas rangemalt, kui alkoholi joomisesse. 23% arvas uuringus, et tubakatooted peaks olema kõigile keelatud ja 24% leidis, et noored on antud aine tarvitamiseks valmis 19-aastaselt või vanemalt. Alkoholi puhul arvas 11%, et see peaks olema kõigile keelatud ning 36% märkis, et noored on valmis alkoholi tarvitama 19-aastaselt või hiljem. 73% 6-14-aastaste laste vanematest pidas väga vajalikuks hoolitseda selle eest, et laps üldse tubakatooteid ei tarvitaks. Alkoholi osas vastas sama 52%. Tubakatoodete puhul pidas 9% pigem või väga vajalikuks ise lapsele esimese sigareti andmist ning 30% suitsetamise juhendamist nii, et halbu tagajärgi ei tekiks. Alkoholi puhul olid need näitajad 34% ja 66%. Ka väljas olemise reguleerimist peeti tubakatoodete tarvitamist ennetava meetmena vajalikumaks kui alkoholi tarvitamise puhul. Uuringus selgitatakse, et taoline erinev suhtumine on ilmselt seotud suitsetamise ja alkoholi tarvitamise erineva levimusega ning alkohoolsete jookide tarvitamist nähakse loomulikumana.  Siiski leidsid 88% vanematest seoses alkoholi joomisega ning 89% seoses tubakatoodete tarvitamisega, et see on Eesti noorte seas väga suur, suur või pigem suur probleem.  68% vanematest arvasid, et alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega kaasnevatest ohtudest tuleb rääkida lapsele kas 10-aastaselt või nooremalt (23% mainis vanusevahemikku 11-13 ja 6% sellest hilisemat iga). Antud sõltuvusainete tarvitamisega seoses reeglite seadmist teismeeas peeti vajalikuks oluliselt hilisemas vanuses – 32% mainis vanusevahemikku 11-13 ja 31% 14-aastasi või vanemaid; alla 11-aastasega kokkulepete sõlmimist pidas otstarbekaks 17%. Kampaania viis vanemaid teemaga rohkem kurssi Kampaania järgse küsitluse ajal leidsid lapsevanemad enam, et nad saavad väga palju mõjutada lapse otsuseid alkoholi/tubakatoodete tarvitamise kohta. Samuti suurenes vastajate osakaal, kes arvavad, et lapse tubakatoodete tarvitamise reguleerimiseks peaks sisustama tema vaba aega, vaatama, et ta üldse ei suitsetaks ning rääkima tubakatoodete tarvitamisega kaasnevatest ohtudest. Vähem otstarbekaks peetakse aga vestlemist sellest, kuidas suitsetada või alkoholi juua nii, et halbu tagajärgi ei tekiks. Järelküsitlusel peeti vajalikuks varasemas eas kokkulepete sõlmimist seoses alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega teismeeas. 52% järelküsitlusel osalenud 6-14-aastaste laste vanematest ütlesid, et nad on märganud kampaaniat "Lapsevanem, ära maga maha õiget aega! Varakult suitsule ja alkoholile seatud piirid peavad paremini" (kampaania toimus 2013.a lõpus ja 2014. a alguses). Pooled lapsevanemad ütlesid, et nad on midagi ette võtnud enda kurssi viimiseks sellega, kuidas ära hoida oma alaealiste laste võimalikku riskikäitumist seoses alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega. Enam mainiti seejuures kogemuste vahetamist teiste vanematega (33%), raamatutest ja ajakirjadest info otsimist (19%) ning internetist teabe otsimist (17%). Lisainformatsiooni hankimisega on kampaaniat märganud vastajad ja naised enam tegelenud. Osade mõlemas küsitluslaines esitatud küsimuste vastuseid võrreldi ka kampaaniat märganute ja mitte märganute seas. Ilmnes, et need, kes on kampaania materjale tähele pannud, peavad lapse alkoholi tarvitamise suunamiseks vajalikumaks reguleerida lapse väljas olemist ning juhendamist, kuidas juua nii, et halbu tagajärgi ei tekiks. Vähem vajalikuks peetakse ise esimesena alkoholi pakkumist.   Kampaania eelselt ja järgselt küsiti vastajatelt ühtemoodi küsimusi. Kampaania järgselt leiavad lapsevanemad enam, et nemad saavad oma lapse otsuseid sõltuvusainete tarvitamise osas mõjutada ning suurem osakaal nendest peab vajalikuks mitmeid ennetavaid tegevusi – tubakatoodetega kaasnevatest ohtudest rääkimist või varasemas eas kokkulepete sõlmimist seoses alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega teismeeas.  Andmekogumine toimus kahes etapis – kampaania eelselt novembris 2013 ja kampaania järgselt märtsi lõpus-aprilli alguses 2014. Andmete kogumiseks kasutati arvuti poolt juhitud telefoniintervjuude meetodit CATI. Uuringu valim moodustati nii laua- kui mobiiltelefonide kasutajatest. Mõlemas andmekogumise etapis osales 300 vastajat, kokku 600 6-14-aastaste laste vanemat. Uuringu viis siseministeeriumi tellimusel läbi Emor.
