Uuring: kolmandik töötajatest tarvitab alkoholi tervist ohustavalt või kahjustavalt
Terve Eesti SA viis 2013. aasta kevadel kolmes ettevõttes läbi alkoholi kahjude vähendamise ennetusprogrammi, mis hõlmas seminare alkoholi mõjust tervisele ja igapäevasele toimetulekule. Paralleelselt programmiga viidi läbi kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuring. Uuring hõlmas küsimusi, mis olid seotud töötajate alkoholi tarvitamise ja hoiakutega alkoholi suhtes, samuti hinnati muutusi ettevõtete alkoholipoliitikas ning -kultuuris. Uuring viidi läbi kolmel korral – enne programmi algust ning 5 ja 10 kuud pärast programmi lõppu. Töötajate alkoholi tarvitamist hinnati AUDIT (Alcohol Use Disorder Identification Test) testiga, mis annab  informatsiooni ohustava ja kahjustava alkoholi tarvitamise või alkoholisõltuvuse kohta. AUDIT testi kasutati baastasemel ja 10 kuu järelküsitlusel.  Kõigist kahe küsitlusetapi (baastase ja kümme kuud hiljem) vastanutest tarvitasid alkoholi madala riskiga 61,9%, tervist ohustavalt 27%, tervist kahjustavalt 6,3% ning võimalik alkoholisõltuvus oli 4,8% vastanutest. Baastasemel oli madala riskiga tarvitajate osakaal 61,6% ja kümme kuud hiljem 62,5%. Tervist ohustavate alkoholi tarvitajate osakaal oli baastasemel 25,6% ja kümme kuud hiljem 30%. Kui enne seminari peeti baastasemel "mõõdukaks joomiseks" ühe joomiskorra ajal keskmiselt  3,94 annust (üks alkoholiannus vastab 10g puhtale ehk absoluutsele alkoholile), siis 5 kuu järel 2,71 annust ja 10 kuu järel 2,64 annust. Kümne kuu möödudes oli annuse hulk vähenenud kolmandiku võrra. Kuna uuringud on näidanud, et inimesed joovad sageli sama palju, kui nende kõige lähedasem sõber või kolleeg, siis paluti uuringus osalejatel hinnata lähedaseima kolleegi keskmist alkoholiannuste arvu nädalas. Uuringus hinnati kõige lähedasema kolleegi nädala alkoholi tarvitamist baastasemel 3,88 annusele, samal ajal kui kümne kuu pärast oli keskmine langenud 2,48ni. Uuringus selgitati, et kuna on ebatõenäoline, et tegemist oli samade vastajatega või et vastajad kümne kuu taguseid vastuseid mäletavad, võib see muutus viidata normi muutumisele töökohtades – mõõdukana tajutakse nii enda kui ka lähedaste kolleegide alkoholi tarvitamisel väiksemaid koguseid.  Oma alkoholi tarvitamise vähendamist pidas kolme küsitlusetapi lõikes oluliseks ligi neljandik vastanutest. Vähemoluliseks pidas tarvitamist vähendada üle 60% vastanutest. Üle 80% vastanutest leidis, et nad suudaksid oma alkoholi tarvitamist vähendada. Kõigist vastanutest olid ligikaudu pooled püüdnud varem oma alkoholitarvitamist vähendada. Uuringu raames toimunud intervjuudes toodi välja, et üldjuhul on alkoholi tarvitamine ettevõtete töötajate hulgas pigem tagasihoidlik ning seda nähakse kui sotsiaalset tegevust. Töökaaslastega töövälisel ajal tarvitas alkoholi ligi 75% vastanutest kolme küsitlusetapi lõikes. Ligi pooled baastaseme vastanutest liigtarvitasid (korraga 6 või enama alkoholiannuse tarvitamine) alkoholi töökaaslastega tööväliselt. Kümme kuud hiljem oli liigtarvitajaid neljandik vastanutest. Kolme küsitlusetapi lõikes kõigist vastanutest ei tarvitanud alkoholi tööülesannetega seoses 63% ja 35% tarvitas alkoholi tööülesannetega seoses (nt ärilõunad, töökohtumised jms) harva. Esimesel küsitluskorral oli 56% vastanuid, kes tööülesannetega seoses alkoholi ei tarvitanud, kolmandal küsitluskorral üle 70%. Läbi viidud intervjuudes toodi samuti esile seda, et tööpäeva jooksul alkoholi tarvitamist tööülesannete täitmisega seotult üldjuhul ei esine. Toodi välja, et see seondub pigem ebatraditsioonilise tööpäevaga (nt koolitus, kliendipäev vms). Kolmandik esimese küsitluskorra vastanutest leidis, et ettevõttes on töötajaid, kellel esineb alkoholi tarvitamise tõttu tööl hakkamasaamisega probleeme. Järelküsitlustel 5 ja 10 kuud hiljem oli näitaja ligikaudu 20%. Intervjuudes toodi välja, et juhul, kui kellelgi on esinenud probleeme alkoholi tarvitamisega, on üritatud neid aidata. Küll peab inimesel endal tahe olemas olema, et midagi muuta. Töötajate intervjuudest tuli välja, et inimese joomist peetakse väga selgelt tema enda vastutuseks – on inimtüübid või isikud, kes joovad palju ja need, kes joovad vähem.  Tulemused viitavad sellele, et töö ajal alkoholi tarvitamist ei esine ning üldjuhul alkoholi jääknähtudega tööle ei tulda. Kolme küsitlusetapi vastanutest tõi 12% välja, et nad on pidanud siiski viimase aasta jooksul tegema lisatööd, kuna kolleegil on olnud alkoholi tarvitamise jääknähud. Esimesel küsitluskorral oli näitaja 15% ning viimasel küsitlusetapil 5%. Kõigist vastanutest tõi 5% esile, et ettevõttes on toimunud alkoholi tarvitamisega seonduvaid tööõnnetusi. Uuringu raames toimunud intervjuudes toodi esile, et ettevõtetes tähistatakse töötajate sünnipäevi ning see kas, alkoholi pakutakse või mitte, on sünnipäevalapse enda otsustada. Kolme küsitlusetapi vastanutest ligi 2/3 tõi välja, et nad ei pea õigeks tähtpäevade ja sünnipäevade puhul tööandja poolt alkoholi pakkumist. Kõigist vastanutest 67% ei pea õigeks tööandja poolt alkoholi pakkumist edukate projektide lõpetamisel.
