Vereloovutajate hulk kasvab, esmakordsete doonorite arv väheneb
Eesti doonorite arv kokku näitab, et eelmisel aastal oli Eesti rahvastikust veredoonoriks 2,8 protsenti, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks arenenud riigi stabiilsete verevarude tagamiseks doonoreid olema rahvastikust neli protsenti. Kui 2004. aastal moodustasid korduvdoonorid kõigist verd loovutanutest 71 protsenti, siis mullu juba 80 protsenti. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et noorte osa rahvastikus üldiselt langeb, siis seetõttu on ka uusi potentsiaalseid doonoreid selle võrra vähem. Esmakordselt verd loovutanud inimesi oli mullu 7470. Kümne aastaga on see näitaja kahanenud veerandi jagu. Tänu aktiivsetele doonoritele on aasta-aastalt kasvanud varutud veredooside arv. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 61 234, seega loovutab üks doonor aastas keskmiselt 1,6 korda verd.  *2002. ja 2003. aasta kohta andmed puuduvad. Vereloovutusi on kogunenud võrreldes näiteks 2008. aastaga ligi 12 protsenti rohkem. Korduvdoonorite ja nende vereloovutuste kasv läbi aastate näitab, et kui inimene on juba kord doonorina verd andnud, loovutatakse seda regulaarselt ka edaspidi. Et tulla lähemale nii korduv- kui ka uutele doonoritele, korraldavad verekeskused doonorivere kogumise aktsioone ja doonoripäevi. Eelmisel aastal oli selliseid üritusi 207 erinevas paigas kokku 625 korral. Kõigist verevarudest 39 protsenti koguti eelmisel aastal just väljasõitudelt doonoripäevadele. Aasta varem oli sama näitaja 37 protsenti. Transfusioonravi ehk vereülekandeid tehti eelmisel aastal kokku 19 844 patsiendile, mis võrdeliselt doonorite arvu kasvule, kasvas aasta varasemaga nelja protsendi jagu. See näitab jätkuvat doonorivere olulisust ja vajadust.  
