Õpetajate palgatõus selgub sügisel
2012. aastaga võrreldes on õpetajate miinimumpalk tõusnud 644 eurolt 800 eurole ning keskmine palk tõusis tänavu aprilliks 812 eurolt 962 eurole. Omavalitsused said sellel aastal riigilt õpetajate palgatoetust keskmiselt 978 eurot iga õpetaja ametikoha kohta. Haridusminister Jevgeni Ossinovski lubas, et järgmisel aastal tõuseb õpetajate miinimumpalk ning omavalitsustele antav palgatoetus ning õpetajate tegelik palk kindlasti kasvab. "Nagu igal aastal, saab neil teemadel selgust alles sügisel, kui tulnud on uus majandusprognoos ning eelarveotsused langetatud. Konkreetsete numbrite juurde saab tulla tagasi septembris-oktoobris," sõnas Ossinovski. Haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri rääkis ERRi uudisteportaalile, et õpetajate ootuste kohaselt peab õpetajate palk algama riigi keskmisest palgast, mis kevadise majandusprognoosi järgi on 1071 eurot. Voltri hinnangul ei tohiks õpetajate miinimumpalk väheneda. Haridustöötajate liit näeb, et õpetaja töötasu alammäär võiks olla keskmise palga lähedal ning tulevikuperspektiivis 20 protsenti sellest kõrgem. Viimase kahe aasta jooksul on õpetajate töötasu alammäär lähenenud keskmisele palgale – 2012. aastal oli see 73 protsenti keskmisest palgast, eelmisel aastal 76 protsenti ning prognoositavalt on see 2014. aastal 79 protsenti keskmisest palgast. "Loodame, et see vahe kindlasti ei hakka suurenema vaid ikkagi vähenema. Kas ta nüüd päris võrdseks saab – vaadates majandusprognoose, ei ole see päris reaalne," ütles Voltri lisades, et vahe õpetajate töötasu alammäära ja keskmise palga vahel peaks vähenema. Kvalifikatsioon ja klassijuhatajad Lisaks arutati tänasel kohtumisel, kas ja kuidas peaks õpetaja palk sõltuma kutsestandarti kõrgematest järkudest. Ehk et kuidas peaksid erinema näiteks õpetaja, vanemõpetaja ja pedagoog-metoodiku kvalifikatsiooniga õpetajate palgad. Kohtumisel räägiti ka sellest, kuidas klassijuhataja tööd rohkem ja paremini väärtustada ning kuidas peaks reguleerima õpetajate kontakttunnikoormust nii, et see poleks õpetajatele ülejõu käiv. Kahe viimase teema puhul otsustati hiljem aruteludega jätkata. Soov on jõuda sügiseks hea tahte leppeni, milles fikseeritakse, kuidas ministeerium, haridustöötajate liit ja võib-olla ka kohalikud omavalitsused näevad neid lahendusi. "Kirjas peaksid olema miinimumnõuded, millest halvemaks enam minna ei saa," ütles Voltri. Kui veel eelmise aastani oli reguleeritud, et miinimumtasu eest võis õpetaja anda nädalas 24 kontakttundi, siis see piir võeti Voltri sõnul möödunud aastal ära. Nii mõneski koolis kehtestati selle peale palgaeeskiri, kus miinimumtasu eest võib õpetaja anda kuni 28 tundi. "Kui sügisel andsid piltlikult öeldes 800 euro eest 24 tundi, siis nüüd annad 28 tundi nädalas," tõi Voltri näite. Õpetajatel on Voltri sõnul kindlusetuse tunne, kuna "mängumaa" on palga osas jäetud liiga suureks. Ses osas on soov rääkida teema erinevate osapooltega uuesti läbi ja kirjutada see hea tahte lepingusse sisse.
