Janar Holm: otsused koolide kohta saab teha ainult omavalitsus ise
Mis on peamised kohalike omavalitsuste takistused koolide ümberkorraldamisel? Väga tihti on küsimus siiski keerulistes ja emotsionaalsetes otsustes (mida kõik kooliga seotud otsused ju on). Poliitilised ja emotsionaalsed argumendid on tugevad. Teinekord ehk isegi tugevamad kui kõik muu. Tihti takistavad need isegi arutelu käivitamist, rääkimata planeerimisest või otsustamisest. Teine pool on ka omavalitsuste koostöö – raskused maakondliku gümnaasiumivõrgu korraldamisel on ju ka üks põhjus, miks lahendus on kokkuleppel omavalitsustega riigigümnaasiumide loomine. Kõrvuti valdadel on olnud raske kokku leppida, et jätame alles ühe, kuid see-eest tugeva gümnaasiumi. Selle asemel on langenud õpilaste arvude juures püütud teineteisega konkureerida ning seetõttu koos kannatatud. Selline tendents aga paneks ohtu maakonnas tõsiseltvõetava gümnaasiumi säilimise üldse. Siin on riik tänaseks ka seaduse tasandil võtnud suurema vastutuse, et omavalitsus saaks põhikooli tugevdamisele keskenduda ning õpilastel oleks igas maakonnas tugev puhas gümnaasium. Praxise analüüsist selgub, et koolivõrgu korrastamine läheb kõige vaevalisemalt keskmise asustustihedusega piirkondades. Kuidas on kavas neid takistusi järgmise kuue aasta perspektiivis vältida või ümber korraldada? Otsused jäävad ka järgmisel kuuel aastal omavalitsuste teha ja riik omalt poolt püüab anda kogu analüütilise toe, mida võimalik – alates haridusstatistika andmebaasist HaridusSilm.ee lõpetades kõnealuse uuringuga (mõttekoja Praxis koolivõrguprognoos 2020 – toim). Keskmise asustustihedusega piirkondade probleemid on ju väga mõistetavad – õpilaste arvu langus on ka neid puudutanud, kuid võib-olla mitte veel nii katastroofiliselt. Ehk on kunagisest 150 õpilasest gümnaasiumiastmes jäänud järgi vaid 30-40, kuid kardetakse keskenduda põhihariduse andmisele, sulgedes pigem kodulähedasi lasteaed-koole. Selle asemel püütakse kõigest väest hoida veel sümboolse väärtusega gümnaasiumiosa. Hea põhikool võib aga olla ju parem kui nõrk gümnaasium. Eesmärk on parem haridus õpilastele. Loodetavasti aitabki sellele lahendusele kaasa tõsiseltvõetavate ning tugevates maakonnakeskustes asuvate puhaste gümnaasiumide loomine – see annaks maakonnale fookuse ning sealsetele omavalitsustele kindluse, et nende noored ei pea juba põhikoolis hakkama Tallinna või Tartu täistsüklikoolide suunas vaatama. Väiksed ja keskmised omavalitsused on visad jätkama pigem praeguse korraldusega – kas ja miks üldse on seal tarvis koolivõrku korrastada? Kuidas seda tegema peaks? Küsimusele, kes peaks omavalitsuse koolivõrku korrastama, on ju ainult üks vastus – kõiki neid otsuseid saab teha ainult omavalitsus ise. Vaja on oskuslikku selgitustööd ja strateegilist vaadet, mis tagaks mõistliku koolivõrgu üldjuhul kahanevale õpilaste arvule. Tuleks keskenduda rohkem hariduse kvaliteedile, panustada enam vahendeid õpilastesse, hariduse sisutegevusse (sealjuures õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide töötasude kasvu ning mitte pooltühjade majakarpide "kütmisele"). Näiteks kui valitakse 700 õpilasele mõeldud koolihoone ülalpidamine praeguse 150 õpilase jaoks või kolme kooli hoidmine alla sajale lapsele, ei pruugi ressursse jaguda õpilastele palju olulisemate tugevate koolijuhtide ja tegusate õpetajate hoidmiseks. Seega peab iga omavalitsus siin tõsiselt endale otsa vaatama ning usun, et perspektiiviga tulevikku vaataval omavalitsusel pole selliste otsuste mõistliku tempoga tegemine ning kogukonna veenmine eriti keeruline. Raskeks läheb siis, kui pikka aega edasi lükatud probleemid järsku otsa vaatavad, kuid iga esimese klassi avamise eel on ju vähemalt seitse aastat „armuaega“, mida planeerimiseks kasutada. Peamiselt räägitakse koolivõrgu korrastamisel koolide sulgemisest. HTMi viimase üheksa aasta andmed peegeldavad siiski, et 96 suletud kooli kõrval on tekkinud ka 45 uut, rääkimata suurest hulgast liitmise teel tekkinud koolidest.Üks pool on see, et juurde on tulnud erakoole – põhjusi mitmeid, küll huvi uudsete õppemeetodite vastu või maailmavaatelised eelistused. Samuti võib täistsükligümnaasiumi muutmine põhikooliks tähendada ju ka uue põhikooli sündi. Palun selgitage, mida kätkeb endas koolivõrgu korrastamine lisaks koolide sulgemisele. Koolivõrgu korrastamist ei peakski kasutama sünonüümsena koolide sulgemisele, vaid see võibki tähendada säästlikumatesse hoonetesse liikumist, kooliastmete ümberkorraldamist ja palju muud. Praxise prognoosis ei vaadelda seda, kuidas mõjutab koolivõrgu korrastamine õpetajate töökohti ja töötunde. Kas sellekohaseid analüüse ja prognoose on tehtud ja mida need peegeldavad? Loomulikult on ka see teema olnud pidevalt analüütilise jälgimise all. Ükski omavalitsus ei tee ju otsuseid koolivõrgu osas, tegemata ka otsuseid töökohtade osas. See on üks otsuse keerulisuse põhjuseid. Kuid kõige lihtsam ja objektiivsem prognoos on siin sündide statistika ja õpilaste ränne. Ka uuring toob välja, et 15 aasta taguse ajaga on õpilaste arv langenud 40 protsenti.  
