Koolid Eestis aastal 2020: 352 põhikooli ja 58 gümnaasiumi
Praxis lähtus arvutuskäigus sellest, et aastal 2020 on kogu Eestis 121 437 põhikooli õpilast, mis on 2013. aastal põhikoolides õppinud õpilaste arvust umbes kaheksa protsenti rohkem. Seega põhikooli õpilaste arv mitte ei kahane vaid kasvab. Kui kooli õppekohtadest oleks täidetud vähemalt 70 protsenti ning õpilase koolitee poleks pikem kui viis kilomeetrit, väheneb põhikoolide arv 484 koolilt 352 koolini ehk 27 protsenti. Põhikoolide arvu vähendamise vajadust prognoositakse pea kõigis Eesti maakondades, kõige vähem puudutavad muudatused saari ja Tartumaad. Kõige rohkem aga Harjumaad, kus sarnaselt põhikoolidega on kõige suurem vajadus gümnaasiumide arvu oluliselt vähendada. Koolide arv hakkab sõltuma sellest, kui suur on kohalik omavalitsus. Harjumaal, kus veel õpilasi on, prognoosib Põder vajadust 10 000 koolikoha järgi. Praegu on Harjumaal 74 kooli, kuid aastaks 2020 võiks neid olla 21, neist 13 Tallinnas. Rakveres aga näiteks oleks ette nähtud üks gümnaasium, seda ümbritseva maakonna peale oleks aga kokku üldse kolm gümnaasiumi. Prognoosis seisab, et alles jääks alla kolmandiku praegustest gümnaasiumiharidust andvatest koolidest. Oletades, et 60 protsenti põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumis ning kui gümnaasiumi koolivõrku käsitleda maakonnaüleselt, siis oleks Eesti gümnaasiumide arv 2020. aastal 44. Kui aga lähtuda sellest, et gümnaasiumivõrku planeeritakse maakonnas ja suuremates linnades eraldi, siis annaks selline stsenaarium tulemuseks 58 kooli. Kuna tegemist oli maakonna tasemel prognoosiga, ei pruugi koolid paikneda maakonna piires ega kohalike omavalitsuse juures. Praxise analüüsi kaasautor Kaire Põder selgitas, et prognoosi puhul ei võetud arvesse esmaselt olulise kriteeriumina kodulähedust, mis võib tähendada, et kool võib lapse kodust asuda ka 40 kilomeetri kaugusel. Samuti lähtuti prognoosis sellest, et pigem on Eestis rohkem suuri kui väikesi koole. Maakondades tehtud intervjuude põhjal selgub, et tegelikult on koolivõrgus juba paljud muutused käima lükatud. Eelkõige näitab analüüs, et koolivõrgu ümberkujundamisega on alustatud suurema asustustihedusega omavalitsustes, välja arvatud Harjumaal. Paljudes maakondades on riigigümnaasiumide loomine juba toimunud või peagi toimumas. Kõige problemaatilisem on olukord keskmise asustustihedusega omavalitsustes, kus on raskusi nii kaheteistklassiliste koolide rolli määratlemisega uues süsteemis kui ka nende kohta otsuste tegemisega.
