Rain Kooli: nami-nami-peaminister Alexander Stubb esialgu suurt ei muuda
Stubbil on tihtipeale suu kõrvuni peas ning omamehelikult käituva rahvamehe jaoks on sotsiaalmeediakanal Twitter ja spordivõistlused – mõlemad siis kohad, kus on võimalik saada kontakt suure hulga inimestega ilma ebamugavate teemadeta – nagu teine kodu. Samas on Stubb aeg-ajalt näidanud ka teistsugust – tõsise, asise ja teinekord isegi järsu otsustaja – palet. Mis siis nüüd muutub, kui Stubb peaministri portfelli – tänapäeval pigem iPadi – sellest kohast loobuvalt Jyrki Katainenilt üle võtab? Suurt ei midagi. Eile õhtul lõppenud nn minivalitsuskõnelustel sündis nõupidamistulemus, mida mõlema suure valitsuserakonna – nii sotsiaaldemokraatide kui ka Kokoomuse – esindajad on jõudnud nimetada just oma erakonna võiduks. Tegelikult ei erine see laias laastus kuigi palju Jyrki Kataineni valitsuse programmist, kuigi nii Stubb kui ka samuti hiljuti valitud sotsiaaldemokraatide uus esimees Antti Rinne olid oma erakondade siseste valimiskampaaniate ajal teineteisest kohati üsna kaugel, eriti majandus- ja rahanduspoliitikas. Stubbi valitsus kavatseb näiteks endiselt riigi võlakoorma suhet sisekogutoodangusse vähendada ning riigi elanike töötades veedetud aastate hulka kasvatada. Suhtumine NATOsse ei muutu, ehk et NATO on Soome jaoks endiselt lihtsalt partner, mitte liit, mille liikmeks hakatakse püüdlema. Märkimisväärsemad muudatused on ette nähtud maksupoliitikas (kõige väiksemate sissetulekutega Soome elanike maksutõus järgmisel aastal jääb ära). Kokkuvõttes võib aga Stubbi valitsust pidada täpselt selleks, mis ta on – üleminekuvalitsus, mille abil kaks suurt valitsuserakonda värskendasid oma nägu hetkel, mil parlamendivalimisteni on jäänud täpselt kümme kuud. Äkilisemad kommentaatorid – nagu panganduskontserni Nordea peaanalüütik Aki Kangasharju – ongi nõudnud valitsusemängimise asemel hoobilt erakorralisi valimisi.Tema arvates ei elavda Stubbi ja Rinne valitsusprogrammi kaasatud „elavdamispakett“ midagi ja Soome riigirahanduse ning majanduse seisukohalt üliolulised struktuursed reformid ei saa hoogu sisse enne, kui valimised on peetud. Kuna haldus-, tööturu- ja pensionireformiga on kiire, olekski Kangasharju meelest parem, kui valimised võimalikult peatselt toimuks.
