Vanad potikillud näitavad, mida sõid meie esivanemad
Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi magistrant Heli Illipe-Sootak rääkis "Ringvaates", et tänapäevased meetodid võimaldavad öelda, millistest loomadest tehtud toiduaineid vanasti toiduanumaid täitsid. Oli seal kala, loom või piim, seda on võimalik keraamikast võetud proovidest välja lugeda. Rasvamolekulid säilivad keraamikas väga kaua aega. Illipe-Sootak rääkis, et vanimad leiud, mida on potikildudest leitud, on 8000 aasta tagant. Tallinnas uuritakse 4000-5000 aasta vanuseid potikilde. Igasse kildu suhtuvad teadlased suure austusega, sest selle maa seest välja kaevamine on olnud suur töö. "Samas ma tean, kui väärtuslik on see teave, mis siit välja võib tulla," ütles Illipe-Sootak. Proovi võtmine peab olema täpne, sest iga väiksemgi eksimus võib tuua kaasa eksitavad tulemused edasistes uurimisetappides. Kui tänapäeval pestakse esemeid rasva lahustavate vahenditega, siis toona pesti samuti nõusid, kuid mitte nii karmide vahenditega. Sestap on "kõnelevaid" molekule keraamikakildudes palju rohkem. Meie nõudes sellist rikkalikku molekulivalikut tuleviku tarvis ei leidu, ütles Illipe-Sootak. Lisaks on tänapäevased nõud glasuuritud, mis tähendab, et toidumolekulid sinna nii kergesti juba kinni ei jää. Kui tänapäevaste inimest toidulaud on väga rikkalik, siis vanad nõud kõnelevad, et mõnetuhande aasta tagune toidulaud oli küll ühekülgsem, kuid värskem – see, mis metsast kätte saadi, see üsna kiirelt ka ära söödi.
