Norra lõpetas turvariskide tõttu elektroonilise hääletamise testimise
Eksperimente viidi läbi 2011. ja 2013. aasta valimiste ajal, vahendas BBC. Valitsus selgitas, et valijad kartsid, et nende e-hääl võib muutuda avalikuks ning see võib õõnestada demokraatilisi protsesse. Poliitiline vastuolu ja see, et testide tulemusena valimisaktiivsus ei tõusnud, viisidki eksperimendi lõpetamiseni. 2013. aasta valimiste kohta koostatud raportis tõdetakse, et kokku asutas e-hääletamise võimalust 70 000 norralast, kes moodustasid umbes 38 protsenti 250 000 inimesest 12 linnas, kellel oli õigus e-häält anda. Raport märgib, et ei ole tõendeid, et testide tulemusena kogu hääletajate hulk kasvas või et see oleks meelitanud valima uusi rühmi, näiteks noori inimesi. Norra sotsiaaluuringute instituut avaldas muret selle kohta, et e-hääletamine toimub kontrollimata keskkonnas, kuigi hääletada tuleks salaja, ilma et keegi saaks valijat mõjutada. Samuti selgitas instituut, et väga väike osa inimestest, 0,75 protsenti kõikidest valijatest, hääletasid 2013. aastal kaks korda. Esmalt hääletasid nad internetis, kuid seejärel andsid hääle ka valimisjaoskonnas pabersedelil. 2013. aasta testi eel kritiseeriti ka krüptimisskeemi, mida kasutati häälte kaitsmiseks. Tarkvaraeksperdid soovitasid kogu hääletamissüsteemi andmete parema kaitsmise nimel muuta. Norra kaasajastamise ameti teatel eelnes otsusele parlamendi arutelu hääletussüsteemide uuendamise üle. Amet märkis pressiteates, et kuigi internetis hääletmiseks on suur poliitiline tahe, on eelmiste testide kehvad tulemused veennud valitsust lõpetama raha kulutamine uute eksperimentide peale.
