Erakorralise meditsiini patsientide arv mullu veidi kahanes
Möödunud aastal osutati haiglates erakorralist arstiabi kokku 471 587 korral. Patsientide koguarvu langust mõjutas enim piirkondlike haiglate erakorraliste patsientide arvu vähenemine. Keskhaiglates, üldhaiglates ja kohalikes haiglates jäi erakorraliste patsientide hulk samale tasemele või isegi kasvas. Erakorralistest patsientidest 68 protsenti pöördus ise haigla erakorralisse vastuvõttu, 20 protsenti transportis kiirabi, kümme protsenti suunati teistest tervishoiuasutusest. Kaks protsenti saabus muul viisil, näiteks politsei saatel. "Eraldi ise pöördujate arvu muutust ajas vaadates selgub, et võrreldes 2006. aastaga on nende patsientide hulk kasvanud kokku 41 protsenti, kuid viimastel aastatel on siiski juurdekasv oluliselt aeglustunud – 2013. aastal oli võrreldes eelneva aastaga ise pöördujaid 0,7 protsenti rohkem," kommenteeris Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa. Esmaabi osutamise järgselt otsustatakse, kas patsient vajab edasist haiglaravi või suunatakse ambulatoorsele ravile koju. Hospitaliseeritud patsientide osatähtsus erakorralise meditsiini patsientide üldarvus kahaneb. Kui 2006. aastal moodustas hospitaliseeritud patsientide osatähtsus 27 protsenti, siis möödunud aastal 21 protsenti. See näitab nii suundumust haiglaravilt ambulatoorse ravi suunas kui ka kaudselt haiglaravi mittenõudvate terviseprobleemidega patsientide osa suurenemist erakorralises meditsiinis.
