Graafik: tervisehädad, millega inimesed pöördusid erakorralise arstiabi poole
Patsientide koguarvu langust mõjutas enim piirkondlike haiglate erakorraliste patsientide arvu vähenemine. Keskhaiglates, üldhaiglates ja kohalikes haiglates jäi erakorraliste patsientide hulk samale tasemele või isegi kasvas. Erakorralistest patsientidest 68 protsenti pöördus ise haigla erakorralisse vastuvõttu, 20 protsenti transportis kiirabi, kümnendik suunati teistest tervishoiuasutusest ja kaks protsenti saabus muul viisil, näiteks politsei saatel. Graafik: kuidas saabusid patsiendid erakorralisse vastuvõttu Eraldi ise pöördujate arvu muutust ajas vaadates selgub, et võrreldes 2006. aastaga on nende patsientide hulk kasvanud kokku 41 protsenti, kuid viimastel aastatel on siiski juurdekasv oluliselt aeglustunud – 2013. a võrreldes eelnevaga oli ise pöördujaid 0,7 protsenti rohkem. Esmaabi osutamise järgselt otsustatakse, kas patsient vajab edasist haiglaravi või suunatakse ambulatoorsele ravile koju. Hospitaliseeritud patsientide osatähtsus erakorralise meditsiini patsientide üldarvust kahaneb. Kui 2006. aastal moodustas hospitaliseeritud patsientide osatähtsus 27 protsenti, siis möödunud aastal 21 protsenti. See näitab nii suundumust haiglaravilt ambulatoorse ravi suunas kui ka kaudselt haiglaravi mittenõudvate terviseprobleemidega patsientide osa suurenemist erakorralises meditsiinis. Millised on aga need põhjused, millega inimesed kutsuvad kiirabi? Nende hulgas torkab silma suur haiguste osakaal, mis võib viidata asjaolule, et inimesed pöörduvad sageli kiirabi poole haigustega, millega tuleks tegelikult minna perearsti visiidile. Väljakutsete põhjuste teisel kohal on vigastused, millest paraku enim väljasõite tehakse liiklusõnnetustes vigastada saanud patsientide juurde. Kiirabilt abi saanute väljakutsete põhjused
