Sotsiaalkomisjon pühendab kaks päeva töövõimereformi lahkamisele
Enne sotsiaalkomisjoni istungeid koguneb töövõimereformi arutama valitsuskoalitsiooni töörühm, vahendas "Aktuaalne kaamera". Töövõimetoetust on õigus saada inimesel, kes on osaliselt töövõimeline või kellel töövõime täielikult puudub. Osalise töövõimega inimestele makstakse toetust 180 eurot, puuduva töövõimega 320 eurot. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et vaja oleks ka kolmandat võimalust osalise ja täieliku töövõimekao vahele – neile, kes on kaotanud töövõime näiteks 60-80 protsendi ulatuses. "See 180 eurot, mis täna on siis eelnõu kohaselt planeeritud osalise töövõimekaoga inimestele, ei aita pikas perspektiivis neid, kes on suurema töövõimekaoga ja nad võivad langeda vaesusesse, sest et neil on ka raskem tööd leida," lausus riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE). Kui puudega inimene läheb tööle, hakkab sõltuvalt tema sissetulekust talle makstav toetus vähenema. Esialgu on kavas, et see hakkab vähenema alates 641 euro suurusest sissetulekust. Puuetega inimeste koda on varem intervjuus "Aktuaalsele kaamerale" öelnud, et see tase on liiga madal ning ootab, et piir seataks 944 eurole. Koalitsioonil selles küsimuses üksmeelt pole. Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, opositsiooni esindaja Margus Tsahkna (IRL) peab töövõimereformi poolikuks. Tsahkna hinnangul peaks valitsus enam kui 100 000 inimese elu puudutava töövõimereformi riigikogu menetlusest tagasi võtma, sest lahendamata on kolm suurt põhimõttelist valdkonda: rehabilitatsioon, abivahendid ja sotsiaalhoolekande teenused. "Ma leian, et tegu on sisuliselt läbi kukkunud reformiga. Valitsus peaks seda tunnistama, võtma selle tagasi ja tulema siis juba tervikliku lahendusega," märkis Tsahkna. Töö- ja terviseminister Urmas Kruuse ütles, et on väga keeruline võtta tagasi eelnõud, mis tegelikult loob tingimused ja paremaid võimalusi just nende inimeste jaoks tööturul konkureerimaks ja sissetulekute tõstmiseks. "Kui me vaatame kas või seda, et üle 20 000 inimese teenib alla 280 euro kuus, siis me näeme seda, et seal on väga suurt reservi selleks, et nende sissetulekut suurendada," rääkis Kruuse. Tsahkna seevastu märkis, et puuetega inimeste elu muutub puuduliku reformiga keerulisemaks näiteks juba tervise hindamise osas. Erivajadusega inimene peaks tema sõnul reformi jõustumisel käima kolmes kohas ennast hindamas. Töötukassa hindaks töövõimet, sotsiaalkindlustusamet puuet ja lisanduks hindamine rehabilitatsioonisüsteemis. Tsahkna lisas, et reformist on kõrvale jäetud ka ööpäev läbi koduseinte vahel oma lähedasi hooldavad omastehooldajad.
