Teadlased pakuvad Pirita vetikahaisu probleemile viit lahendust
Vetikate vohamisest tingitud probleemide lahendamiseks tuleks teadlaste hinnangul rajada kas uus süvamerelask, eemaldada vetikaid mehaaniliselt sademevee laskude ümbrusest, juhtida sademevesi ühiskanalisatsiooni, sademevesi puhastada või muuta rannajoont. Uuringuprojekti eesmärk oli välja selgitada, mis põhjustab rannaalal Russalkast Meriväljani ebameeldivat lõhna ning mil moel seda leevendada või vältida. Teadlased märkisid uuringu kokkuvõttes, et Russalka-Pirita lõigu olukord paraneks, kui seal olevad sademevee väljalasud sulgeda või juhtida sügavamale merre. Uuringus pakutakse lahenduseks Russalka ja Lauluväljaku väljalaskude juhtimine süvamerelasku. Süvamerelasu suubumiskohas ei tooks see modelleerimisandmete kohaselt kaasa olulist toitainete koormuse kasvu, kuna lahe põhjareljeefist tingituna ning valdava tuulesuuna mõjul juhitakse toitained avamere poole. Kuigi sademevesi on suhteliselt puhas, võivad sademevee mahud olla perioodiliselt küllaltki suured ja seetõttu on selle puhastamine teadlaste hinnangul kallis ning ebamõistlik. Merivälja ja Saare väljalaskude mõju on ebaoluline võrreldes Russalka ja Lauluväljaku väljalaskudega. Uuringus pakutakse võimalusena Saare väljalasu juhtimist ühiskanalisatsiooni või Pirita jõkke. Leitakse, et kaaluda võiks ka vetikamattide mehaanilist eemaldamist väljalaskude ümbrusest ja Saare nurgast. „Meie jaoks on tähtis, et lahendus oleks pikaajaline. Seetõttu ei ole kõige mõistlikum iga-aastane mehhaaniline merepõhja puhastamine. Kõige tõenäolisem lahendus on sügavale merre ulatuva sademevee väljalasu ehitamine," märkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Kõigi nelja alternatiivi maksumuse ja mõjude hindamisega tuleb nüüd tempokalt edasi minna. Aasta lõpuks ootame detailset edasiste tööde plaani,“ lisas minister. Vetikate vohamise üheks põhjuseks on sademevee väljalaskudest ja ka Pirita jõest tulev toitaineterikas vesi. Seetõttu tekivad väljalaskude juurde mõnesaja meetri ulatuses „vetikamatid“, mis kanduvad lainetega randa. Uuring tuvastas, et vesi on rannas hästi segunenud, toiteainete kontsentratsioonid ühtlustuvad väljalasust eemaldudes kiirelt avamere tasemeni. Põhjasetetest ei avastatud seejuures jääkreostust, mis võiks põhjustada vetikate vohamist või haisu.
