Kolmandik sel aastal uppunutest olid alkoholijoobes
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul oli peamiseks uppumiskohaks järved 8 uppunuga ja jõed 6 uppunuga. 2014. aasta esimest poolt iseloomustavad ka enam kui ühe uppunuga paadiõnnetused. Märtsis uppusid Peipsi järvele kalastama läinud kaks meest ja aprillis Tamula järvel kolm meest. Tänavust aastat eristab eelmisest aastast paadiõnnetuste olulisus: eelmisel aastal ei olnud veesõidukitega seotud ühtegi surma, tänavu on aga neljas õnnetuses kaotanud elu seitse inimest. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja rõhutab, et ujuma või veekogule minnes on vajalik tagada enda ja kaaslaste ohutus. „Paadiga veekogule minnes tuleb kõikidel paadisviibijatel alati kanda päästevesti,“ märkis Ints. „Uppumissurma vältimine algab juba kaldalt – kõigil on võimalus säilitada selge mõistus ja korrale kutsuda ka oma sõpru, tuletades neile meelde päästevesti vajalikkust või takistada neid napsuse peaga vette minemast,“ rõhutas Ints. Sel aastal on uppunud ka kaks last. Kuueaastane poiss uppus aprillis paadiõnnetuses ja üks viieaastane poiss uppus paar päeva tagasi veepargi basseini. Samuti on viimase nädala jooksul olnud päästjatel väljakutsed mererandadesse, kus lapsed ja noored on kummimadratsi või mängupaadiga merele triivima sattunud. „Lapsi ei tohi veekogude ääres hetkekski tähelepanuta jätta. Kõik täiskasvanud peavad seisma selle eest, et väiksematega vee ääres õnnetusi ei juhtuks. Tähelepanelikkuse ja hoolivusega saab enamus traagilisi õnnetusi ära hoida,“ ütles Ints ning rõhutas, et lapsed tasub juba varakult ujumiskursustele saata ja rääkida nendega veekogude ääres varitsevatest ohtudest. „Suplemiseks on parimad rannad need, kus on rannavalve. Kuid ka seal on oluline ohutu käitumine ning hoolivus ja tähelepanelikkus nii enda kui teiste suhtes,“ lisas Ints.
