Lätti jõudnud Aafrika katk ohustab ka Eesti sigu
Läti valitsus kuulutas teisipäeval Aafrika seakatku puhangu tõttu piirialadel Venemaa ja Eestiga välja eriolukorra, vahendas LETA. Otsus puudutab ka Eestit. Eritsoonis rakendatakse ennetavaid meetmeid ja veterinaarinspektorid võivad anda seal korralduse loomade hukkamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Lätis on tuvastatud katk 26 metsseal ning 19 koduseal. Eesti veterinaaramet on keelanud ka Eestis piirialadel sigu väljas pidada. Sel aastal on sigade Aafrika katku puhanguid korduvalt diagnoositud Venemaal, Valgevenes ning juba ka Poola ja Leedu Valgevenega külgnevates piirkondades, vahendasid ERR-i raadiouudised. Kolmel metsseal ning kolmel koduseal Lätis diagnoositi haigus 26. juunil. Eesti piirist 20 kilomeetri kaugusel Põhja-Lätis Ērģeme omavalitsuses hukati nädalavahetusel ühe väiketootja farmis 60 siga, kirjutab tänane Valgamaalane. Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nakkushaiguste osakonna juhataja Arvo Viltropi arvates võib haiguse kiire leviku põhjuseks olla kõige tõenäolisemalt sigade toidujäätmetega söötmine. "Viirus püsib toidus väga kaua elujõulisena. Näiteks Venemaal on üle kolmandiku haigusjuhtumitest põhjustatud just toidujäätmete söötmisest. Me teame küll, et Euroopa Liidus tervikuna on toidujäätmete söötmine sigadele keelatud, aga seda keeldu on raske kontrollida, eriti väikemajapidamistes. Seetõttu on oht pidevalt olemas, kuna toidujäätmetega see haigus levib edasi. Praeguses olukorras peaks sellele tähelepanu pöörama, et kehtiks nulltolerants," rääkis Viltrop. Veterinaar- ja toiduamet soovitab seapidajatel vältida kõrvaliste isikute kokkupuutumist sigadega. Veterinaarameti loomatervishoiubüroo juhataja Ainike Nõmmisto sõnul on Eestis juba pool aastat loomapidajaid ettevaatusabinõudele üles kutsutud. "Praegu on võtmeroll igal loomapidajal endal, mis tähendab siis seda, et tuleks võimalikult vähendada igasuguste kõrvaliste isikute viibimist farmides. Haigustekitaja kandub eelkõige üle – kui kontakt elusloomadega välja arvata –, siis just inimeste vahendusel, kui esemed-söödad on saastunud nakkusega," ütles Nõmmisto. Üliohtliku taudi võimaliku Eestisse leviku vähendamiseks on veterinaaramet kehtestanud täiendavalt ka bioohutusmeetmed, mille järgimine on haiguse tõkestamiseks väga oluline. Vajadusel luuakse ka puhvertsoonid, millega rakenduks piirangud elussigade veole ja liikumisele kindlas tsoonis asuvatest ettevõtetest. Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop näeb sigade Aafrika katku levimises suurt majanduslikku ohtu. "Kui see nakkus peaks Eestisse levima, siis selle tulemusena kehtestatakse päris suurel territooriumil kitsendused kõikidele seakasvatajatele, kaasa arvatud suurtele seafarmidele. See võib tähendada väga tõsist majanduslikku mõju. Selle tulemusena keelatakse igasugune sigade ja sealiha väljavedu kitsendustega territooriumilt. Sellele territooriumile jäävate seakasvatajate jaoks on see väga tõsine probleem, mis võib lõppkokkuvõttes ka pankrotiga lõppeda," selgitas Viltrop. Sigade Aafrika katk on väga nakkav sigade haigus, mille kulg võib olla üliäge. Haigust iseloomustab kõrge palavik, isutus, verevalumid nahal ja siseorganites ning surm seitsme kuni kümne päeva jooksul pärast haigestumist. Inimesi ega teisi loomi haigus ei ohusta. Veterinaarameti juhised loomapidajale ohtliku katku vältimiseks Hoolikas loomapidaja: - hoiab farmi uksed alati suletud ega luba vabalt liikuvaid koeri ega teisi loomi farmi; - vahetab lauta sisenedes jalanõud ja üleriided farmirõivaste vastu (kummikud, kittel); - lubab farmi võõraid inimesi nagu loomaarst või järelevalveametnik ainult vajadusel ning järgib, et võõras vahetab jalatsid ja pealisriided farmirõivaste vastu; - ei luba ühtki võõrast veovahendit otse farmi ukse ette sõita; - järgib, et sööda- ja loomaveokid oleksid tema farmi territooriumile sisenedes puhtad, kusjuures vajadusel tuleb need pesta ja desinfitseerida Virkon S lahusega või 5% kloramiini lahusega; - ei sööda sigadele toidujäätmeid; - teeb farmis näriliste ja kärbeste tõrjet; - teavitab koheselt loomaarsti loomade haigestumisest.
