Ekspert: kõiki Ukraina lennukatastroofi ohvreid pole võimalik tuvastada
Ukrainas toimus täna lahkumistseremoonia lennukatastroofi ohvritele, kelle säilmed toimetatakse Ukrainast Harkivist Hollandisse, vahendasid ERR-i raadiouudised. Kahte sõjalennukisse viidi esimesed 40 kirstu. Lennuk peaks Eindhovenis maanduma tunni pärast. Sellele tulevad vastu kuningliku perekonna liikmed ja peaminister Mark Rutte. Hukkunute säilmed lähevad seejärel Hollandis ka identifitseerimisele. Lennukatastroofi ohvrite tuvastamine on keeruline töö, mis võib aega võtta kuid, selgitas Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktor Üllar Lanno. Lanno sõnul on DNA-proovid seejuures ainult üks osa tuvastamisest. Inimestel võib lisaks sellistele kindlatele tunnustele nagu DNA, sõrmejäljed või hambad olla ka muid tundemärke nagu operatsioonijäljed, proteesid, armid, tätoveeringud või teatud isiklikud keha külge kinnitatud asjad nagu sõrmused, needid. Tundemärke saab kõigepealt paluda lähedastel kirjeldada ning siis hakata omaste käest saadud informatsiooni leituga võrdlema. "Biomeetriliste passide sees on mingi kogus inimeste sõrmejälgi ja see on ka ainuke informatsioon. Kui näiteks leitud inimesel need sõrmed puudu on, siis ei ole võimalik neid kasutada. Järgmisena saab võrdlusel kasutada DNA-d, kui inimese hammas jahvatada jahuks. Uuritava objekti DNA-d on vaja hakata lähisugulasega – õde, vend, ema, isa, lapsed – võrdlema, et aru saada, kas see on õige isik. Nende proovide võtmine võtab omakorda aega," kirjeldas Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktor. "Ega see tuvastamine nii lihtne ei ole, kui esmapilgul tundub," tõdes ta. Ühe inimese pealt vajalike andmete kättesaamine võib võtta kolm-neli tundi, nende vastu võrdlusandmete kogumine päevi. Malaisia lennukikatastroofiga seoses teeb olukorra lihtsamaks see, et kõik, kes tahaksid infot saada, on end registreerinud ja kättesaadavaks teinud. Katastroofiohvrite puhul on kaduvväike tõenäosus, et kõik ohvrid kunagi identifitseeritakse, ütles Lanno. Lennuõnnetuse puhul on tema sõnul põhjus lihtne. "Kui mõelda, millise kiirusega lennuk lendas, 800 km/h, kõrgusel kümme kilomeetrit maapinnast ja selsamal hetkel pudenes keegi lennukist välja, siis ka tuule suund muutis tema lõplikku asukohta. /.../ Võib veel olla neid isikuid, keda sealt võiks leida. Arvata, et inimjõuga jaksaks kogu selle piirkonna läbi kammida? Ma siiralt kahtlen selles," lausus kohtuekspertiisi instituudi direktor. Lisaks oli tema sõnul plahvatushetkel lennukis temperatuur sedavõrd kõrge, et kokkupõrkehetkel plahvatuse epitsentrisse sattunute inimkoed lihtsalt aurustusid.
