Suur osa C-hepatiidi kandjatest ei tea, et nad on nakatunud
Kolmest hepatiidi- ehk kollatõve vormist on kõige ohtlikum C-hepatiit, kuna haigus kulgeb tihti peale ilma sümptomiteta, ent samal ajal maksa kahjustades. Maailmas on viiruslikku C-hepatiiti nakatunud neli korda rohkem inimesi kui HI-viirusesse ning Eestis on viirusega nakatunuid umbes 20 000 inimest, kellest suur osa ei tea, et nad viirust kannavad. "80 protsendil nakatunutest areneb krooniline C-hepatiit, mida nimetatakse ka vaikseks tapjaks, kuna haiguse süvenemine võib põhjustada raskekujulist maksakahjustust tsirroosist kuni maksavähini ja seda sageli ilma eriliste tundemärkideta. Just sümptomite puudumine teeb haiguse ohtlikuks, kuna inimesed ei tea ennast ravida,“ rääkis Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld. A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Eelkõige puututakse sellega kokku reisides. A-hepatiidist ohustatud piirkondades tuleks hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade ning mereandide tarbimisest. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Kõige tavalisemad B-hepatiidi levimise viisid on vereülekandel nakatunud vere või verekomponentidega, emalt lapsele kas sünnituse ajal või kohe pärast seda ning seksuaalse kontakti kaudu.
