Maris Jõks: kumb õigemast on õigem
Vigased on kaks viimast, aga olen kindel, et paljud kuulajad oleksid siit välja praakinud veel nii mõnegi sõna. Eestlaseid näiteks. Või eakaaslaseid. Lehelugejad pahandavad nende vormide peale tihti. Arvatakse, et seid-lõpuga osastav nendes sõnades on vigane, et lõpus saab olla ainult -si: üldisi, aastasi, eestlasi jne.Olgu siis öeldud, et kolmesilbiliste ja kolmandavälteliste ne- ja s-lõpuga sõnade mitmuse osastavas on lubatud paralleelvormid, nii seid- kui ka si-lõpp, ja need on lubatud juba 1980. aastast. Aga rahulolematust avaldavad ka need, kes seda teavad. Öeldakse, et varem ainuõigeks peetud si-lõpp olevat siiski korrektsem ja ilusam. Nojah. Keegi ei keela kõnelejal-kirjutajal paralleelvormide hulgast ühte eelistada. Eelistan isegi si-lõppu, aga teise kirjutaja vormieelistusse sekkumiseks ei piisa põhjendusest, et kunagi peeti seda üht vormi ainuõigeks ja üleüldse, see on ilusam.Praegu kasutatakse selgelt seid-lõppu rohkem. Mõnes sõnas kõlab see suupäraselt, teises võõramalt. Viimane sõna, mida korraks põrnitsema jäin, oli seesama algul ette loetud eakaaslaseid. Ei, ei ole viga. Aga lane-liitega sõnad olid ühed neist, mille puhul normingut muutes soovitati jääda pigem si-lõpu juurde. lane-liitega on muu hulgas ka rahvusenimetused: eestlane, soomlane, lätlane. Nende käänamisest räägin lähemalt järgmises „Keelesäutsus”.  
