Uuring: Eesti elanikud peavad eestimaiseks ka tooteid, mis seda tegelikult pole
Põllumajandusministeeriumi tellitud TNS Emori toidumärgistuse alase uuringu kohaselt arvavad Eestis elavad inimesed, et toode on Eestis valmistatud või selle põhikoostisosa on Eesti päritolu, kui selle nimes esineb näiteks sõna „Eesti“. Näiteks tähistavad vastajate jaoks Eesti päritolu põhikoostisosa „Eesti juust“ (56 protsenti), „Eesti toode“ (56 protsenti), „traditsiooniline Eesti toode“ (46 protsenti), samuti „Saaremaine“ (47 protsenti). Uuringus tuuakse välja, et üllatuslikult eeldab ligi pool (48 protsenti) elanikkonnast, et ka väljend „Rakvere viiner“ tähistab Eesti päritolu põhikoostisosa. Märkimisväärne on ka see, et 56 protsenti elanikkonna arvates on Tallinna vanalinna pildi puhul toode valmistatud Eestis ning 28 protsenti leiab, et toidu põhikoostisosa on Eesti päritolu. „Kahjuks peame selle uuringu põhjal tõdema, et Eesti tarbijad ei vaata piisavalt pakendilt, mida nad söövad,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Kuigi kogu turulolev toidukaup on ohutu, peaksid inimesed tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua huvides pöörama rohkem tähelepanu ka toidumärgistusele.“ Tuntud kaubamärk võrdub Eesti Kõige vähem viitavad Eesti päritolu põhikoostisosa olemasolule väljendid „Meie maitse“ (20 protsenti), „Meie mari“ (26 protsenti) ning „kodus valmistatud“ või „kodune“ (26 protsenti). Pool ehk täpselt 50 protsenti elanikkonnast leiab, et tuntud Eesti kaubamärkide tooted on valmistatud Eestis. Eelmine samasugune uuring näitas, et kõige tuntum on Eesti elanikele pääsukese märk, mis näitab, et toode on kõrge kvaliteediga ja kasutatud on peamiselt kodumaist toiduainet. Kui eelmise korral tunnistas 50 protsenti vastanutest, et pääsukese märgi olemasolu mõjutab nende ostuotsuseid. Tänavune uuring näitas, et 81 protsenti elanikkonnast teab, et Tunnustatud Eesti Maitse ehk nn pääsukesemärki kandvad toidud on valmistatud Eestis ja peaaegu pooled (47 protsenti) teavad, et ka toidu põhikoostisosa on Eesti päritolu. Ekslikult peavad aga 41 protsenti elanikkonnast Tunnustatud Maitse (nn ristikheinamärki) kandvate toitude põhikoostisosa päritolu Eestiks. Pakendimärgistust loeb üha vähem inimesi Pakendi märgistust alati või sageli lugejate osakaal on langenud – 2006. aasta uuringu põhjal tegi seda 50 protsenti vastajatest. Uuringu kohaselt loeb 83 protsenti eestimaalastest toidu või joogi pakendil esitatud märgistust, kuid alati või sageli teeb seda vaid 44 protsenti elanikest. Selle aasta lõpuks tahetakse muuta toiduainete märgistust selgemaks, et oleks aru saada kui palju on tootes näiteks soola või vett ja milliseid allergeene see sisaldab. „Lisaks pakendimärgistuse muutmisele on väga oluline roll teavitustööl, mis võiks toimuda riigi ja tööstuste omavahelises koostöös,“ rõhutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Kui uuringust selgub, et kõik tarbijad ei oska veel vahet teha, mida tähendab „parim enne“ ja „kõlblik kuni“, siis ei saa eeldada, et kirjasuuruse muutmine ja tooraine päritolumaa kohustuslik esitamine tarbijate pakendilugemisoskust automaatselt tõstab.“ Potisepa sõnul peavad tööstused tarbijasuunalist teavitustööd ülioluliseks, mis ei tohiks piirduda ühekordsete kampaaniatega, vaid peaks olema järjepidev.   Liiga väike kiri pakendil Kõige enam otsivad inimesed pakendilt teavet selle kohta kui kaua toode säilib. Seda infot otsib 78 protsenti inimestest, järgnevad toote päritolumaa (56 protsenti) ja koostisosade loetelu (49 protsenti) ning lisaainete olemasolu (44 protsenti). Enamik (82 protsenti) eestimaalastest leiab toidu pakendilt endale vajalikku infot ning usaldab seda. Võrreldes 2006. a uuringuga võib öelda, et pakendiinfo on muutunud arusaadavamaks, sest 2006. aasta uuringu kohaselt leidis 64 protsenti elanikest endale vajaliku teabe pakendilt hõlpsalt. Sarnaselt 2006. aasta uuringuga leiab enamik ehk 71 protsenti vastajatest, et pakendil esitatud teave on liiga väikeses kirjas. Ligi pool (45 protsenti) tarbijatest leiab, et oluline informatsioon on kehva paigutuse tõttu peidetud või halvasti nähtav.   Kuigi uuringust selgus, et paljude tarbijad otsivad pakendilt infot toote päritolu kohta, tehakse Potiseppa sõnul reaalsuses ostuotsuseid pigem maitse ja hinna põhjal. „Mullu TNS Emori poolt läbi viidud tarbijate ostueelistuste uuring näitas, et päritolu on ostuotsuse tegemisel alles kümnendal kohal,“ nentis Potisepp. „Teeb aga heameelt, et enamik eestimaalastest leiab toidu pakendilt endale vajalikku infot ning usaldab seda.“ Uuringus paluti vastajatel hinnata konkreetseid märgistuse aspekte ja anda neile tähendus. Ilmnes, et: - juhul kui vastaja soovib osta purgi maasikamoosi, mille märgistusel on päritoluriigina kirjas „Eesti“, siis 48 protsenti vastajatest arvas, et moos valmistati Eestis ükskõik mis päritolu maasikatest; - enamik eestimaalasi on teadlik väljendi „parim enne“ tähendusest: 75 protsenti teab, et toode on kindlasti kõlblik nimetatud kuupäevani, kuid seda võib süüa ka hiljem; - veidi üle poole (55 protsenti) eestimaalastest teab väljendi „kõlblik kuni“ tähendust: et toode on kõlblik nimetatud kuupäevani ja hiljem seda poes müüa pole lubatud ning kodus süüa ei tohi. Samas leiab ka 43 protsenti elanikest, et toode on kindlasti kõlblik nimetatud kuupäevani, kuid seda võib süüa ka hiljem; -enamik (76 protsenti) inimesi leiab, et kirsimaitselise siirupi maitse on saadud lõhna- ja maitseainetega; -vastajatele oli ette antud toote „Karamellijäätis“ pakendil esitatud täpne koostisosade loetelu ning neil paluti hinnata, millist koostisosa sisaldab jäätis kõige enam. 23 protsendi vastajate hinnangul on selleks vesi ning 16 protsendi hinnangul on selleks piim, mida aga koostisosade loetelus ei olnud toodud. Samuti tuli uuringust välja, et valdav osa elanikke eelistab toidu töötlemise ja valmistamise päritoluriigina näha konkreetse riigi nime, mitte lihtsalt viidet Euroopa Liit. Sama tendents ilmneb peamiselt piima- ja lihatoodete põhikoostisosa päritolumaa esitamisel, kus 77–86 protsenti vastajatest peab oluliseks esitada konkreetse riigi nime. Voog: kirja suurus on probleem Huvitav on näiteks seegi, et üle poole elanikkonnast ei soovi näha ühegi alkohoolse joogi koostist. Huvi alkohoolsete jookide koostise vastu on 2006. a võrreldes langenud – toona ei soovinud 47 protsenti näha ühegi joogi koostist. Populaarseim alkohoolne jook, mille koostise suhtes huvi tuntakse, on kokteilid (17 protsenti), järgnevad vein (15 protsenti) ja õlu (15 protsenti).  TNS Emori analüütik Aivar Voog ütles, et tarbijad peavad toidumärgistust oluliseks. Toidumärgistust või pakendil olevat informatsiooni loeb 44% inimestest - võrreldes eelmise uuringuga on nende hulk mõnevõrra vähenenud. Voogi sõnul on sageli probleemiks kirja suurus. "See informatsioon on raskelt loetav ja ka need kasutatud mõisted pole paljudel juhtudel inimestele arusaadavad. Seal on palju eksiarvamusi ja stereotüüpe."
