Uus seadus teeb eramaal liikumise reeglid selgemaks
Uus seadus ei toonud suuri põhimõttelisi muutusi, ent selgitas mõnd enim tüli tekitanud olukorda, näiteks kallasraja kasutust ning ühtlustas igaüheõiguse reegleid, ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ERR-i uudisteportaalile. Kõige üldisem juhis looduses liikujale on see, et kui maaomanik pole selgelt mõista andnud, et ta võõraid oma maale ei soovi, võib rahuliku südamega looduses viibimisest rõõmu tunda, seal hulgas ka öisel ajal. Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Lubatud on ka tähistamata eramaal ööbida ja telkida, kuid kui soovitakse laagrisse jääda kauemaks, kui 24 tundi, siis tuleb maaomanikult luba küsida. Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole teisiti määranud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid loodussaadusi, kuid ei tohi kasvavatelt puudelt murda oksi või koorida puukoort. Looduses liikuja põhilised õigused ja kohustused on kogutud uude keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Varem pidi matkaja neid kokku otsima asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Need õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes.
