Vähipüük on aasta-aastalt populaarsemaks muutunud
Vähipüügilube sai ostma hakata juuli alguses ja mitmel pool olid need mõne silmapilguga otsas, vahendasid ERRi raadiouudised. Maaülikooli kalakasvatusosakonna jõevähiuurija Margo Hurt ütles, et vähkide olukord on stabiilne ja püüda võib neid paarkümmend tuhat. "Vähipüük on aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Sellepärast ongi need load otsa saanud ja otsa said nad just piirkondades, mida teatakse heade vähipüügi veekogudena," rääkis Hurt. Eesti jõevähki ohustab kõige rohkem inimene oma tegevusega. "Signaalvähk on Eestis endiselt olemas ja kõige suuremaks ohuks on see, kui inimene püüab ta kinni ja viib järgmisesse veekogusse, sest signaalvähk levitab katku, mis toob kaasa jõevähkide hukkumise," selgitas uurija. "Viimased andmed on Ida-Virumaalt Pühajõest, kus minu kolleeg Mati Kivistik käis kontrollimas ja leidis mõned vähilaibad ning katsepüügiga ühtegi vähki kätte ei saanud. Tõenäoliselt oli seal vähkide katk, aga midagi enam seal määrata ei olnud võimalik," jätkas ta. Hiljuti jõudis vähiuurijateni keskkonnainspektsiooni vahendusel ka info sellest, et Saaremaal Leisi jõest leiti mõned surnud vähid, aga antud vihje on alles kontrollimisel. "Eelmisel aastal oli Põlvamaal väga hea vähiveekogu Lutsu jõgi koht, kus vähivaru oli järsku kadunud," märkis Hurt. Jõevähiuurija tuletas püüdjatele meelde, et nad püüaksid ainult mõõdulisi vähke ja ei asustaks püütud vähke oma äranägemise järgi erinevatesse veekogudesse. "Vähkide ja ka kalade asustamiseks peab olema keskkonnaameti luba. Sellega, et isegi loaga püütud vähke viiakse teise veekogusse võib tegelikult tekitada rohkem kahju kui kasu," ütles Hurt. "See on ka tähtis, et kui inimesel on vähipüügiluba erinevatesse veekogudesse, siis pärast esimest vähipüüki tuleb püügivahendid desinfitseerida. Kõige lihtsam moodus selleks on hoida neid päikese käes, neid täiesti läbi kuivatada," rääkis ta, lisades, et vähikatk on üsna kiiresti leviv haigus, mis võib vähid tappa juba paari nädala jooksul.
