Nigeeria president: elanikkond vajab Ebola epideemia kohta adekvaatset teavet
Samuti on presidendi hinnangul vaja rääkida ravimeetoditest, et ei leviks valearusaamad ravist, mis tegelikult tulemust ei anna, vahendas AFP. Jonathan palub üle maailma abi vabatahtlikelt, kes oleksid valmis abistama arste Ebola-viiruse leviku peatamisel Aafrika suurima rahvaarvuga (158 miljonit) riigis. Ebola-viiruse sümptomid hakkavad paistma pärast kolme nädala pikkust peiteaega, see pole õhu kaudu nakkav ja sisuliselt on see haiguspuhang kontrollitav näiteks karantiinide kehtestamisega, kuid üle pooltel juhtudel lõpeb see surmaga. Esimene samm on aga haiguse diagnoosimine, edasi tuleb lasta haigestunul endal viirusega võidelda ning vereülekannete ja muude toetavate süsteemidega teda elus hoida. Seni on teadaolevalt Nigeerias Ebola-viiuruse tõttu haigestunud üheksa inimest, kellest kaks surid. Lisaks Nigeeriale on hädaolukorra välja kuulutanud Guinea, Libeeria ja Sierra Leone. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas reedel Ebola epideemia Lääne-Aafrikas rahvusvaheliseks tervishoiualaseks hädaolukorraks. Praegune Ebola puhang on 40 aasta kõige tõsisem, kuna see levib vaesemates riikides, mille tervishoiusüsteem on vähearenenud. Praeguseks on Lääne-Aafrikas puhkenud epideemia tõttu surnud ligi 1000 inimest.
