Töötus vähenes, kuid kõige enam töötuid lisandus lihttööliste ja teenindajate hulgast
Kuu lõpus oli töötuna arvel 26 467 inimest ehk 4,2 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Kõige rohkem jäi töötuks lihttöölisi (17 protsenti), oskus- ja käsitöölisi (17 protsenti) ning teenindus- ja müügitöötajaid (16 protsenti). Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr Valgamaal (8,1 protsenti) ja Ida-Virumaa (8,0 protsenti) ning madalaim Tartumaal (3,2 protsenti) ja Harjumaal (3,2 protsenti). Juulis registreeris end töötukassas 4 722 uut töötut. Töötukassa abiga sai tööle või alustas ettevõtlusega 3 276 inimest. Töötukindlustusmakse laekumise järgi võib aga öelda, et tegelik töö leidnute hulk suurem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha. Juulikuu jooksul lisandus juunikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3736 uut tööpakkumist, millest 62 protsenti sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendati kokku 7 738 töökohta. Kõige rohkem oli nende hulgas teenindus- ja müügitööd (24 protsenti). Järgnesid tööd oskus- ja käsitöölistele (20 protsenti) ning lihttöölistele (18 protsenti). Fakte töötuse kohta juulis:* Tööalasel koolitusel osales juulis 1 450 ja tööotsingu koolitusel ehk tööotsingu töötoas 854 inimest. * Tööpraktikal osales 770, tööharjutusel 406 ning tööklubis 207 inimest. * Karjäärinõustamise teenust osutati 1 217 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 46 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 63 uut töökohta.* Palgatoetusega oli juulis töötamas 1 307 inimest. * Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitist 9 447 inimesele ehk kolmandikule kuu jooksul arvel olnud töötutest.* Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 395 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,2 miljoni euro.* Ligikaudu 112 euro suurust töötutoetust sai juulis 6 689 inimest ehk 21 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.
