Omanik võib keelata võõrastel enda maal viibimise pannes üles vastavad sildid
Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa tema rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist. Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel selgitas Vikerraadio saate "Uudis+", et Eesti Vabariigis on nii asjaõigusseaduses kui põhiseaduses omandikaitse põhimõte, et võõral maatükil võib viibida siiski üksnes omaniku loal. Igaüheõigus reguleerib aga seda, kuidas tavaline looduses matkaja peaks omaniku maal või veekogul käituma. "Teatud tingimustel, mida seadus sätestab, on igaühel võimalus loodust nautida, seda kasutada," võttis Pärtel kokku. Erametsaomanikud ja maaomanikud on aga mures, et võõrad inimesed võivad tulla nende kinnistule, teha seal lõket, telkida ning jätta maha prügi ning omanikul pole selles osas sõnaõigust. Pärteli sõnul see siiski päris nii pole. Seadus sätestab, et omanik võib enda omandi kaitseks astuda samme. Esmane on näiteks maatüki tähistamine, millega antakse teada, et ta ei soovi võõraste viibimist tema maatükil, märkis Pärtel. "Sellisel juhul ei või tema kinnistule minna mitte keegi ilma omaniku nõusolekuta," ütles Pärtel. See tähendab, et silt "Eramaal viibimine keelatud" keelab matkajatel olla selles metsas, maatükil või järvel. Kui aga kinnistu ei ole tähistatud, siis enam ei ole reeglit, mille kohaselt ei tohtinud pärast päikese loojangut minna omaniku kinnistule ilma tema loata. Lihtsalt öeldes ei eristata enam öist ja päevast aega omaniku maal viibimise osas – juhul kui tegemist on piiramata ja tähistamata kinnisasjaga, kus pole nõutud omaniku luba valdustes viibimiseks, siis võib matkaja seal käia nii päeval kui öösel. Kuid ka nendel maatükkidel on omanikul õigus anda juhtnööre tema kinnistul viibimiseks. Näiteks keelata kodu- ja öörahu ning vara ja keskkonna rikkumist. Seaduse kohaselt on omanikul õigus sundida tema maal viibivaid inimesi sealt lahkuma. "Tegelikult peab võõral maatükil viibija alati silmas pidama kaht aspekti. Esiteks ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid. Teiseks võõral maatükil viibides tuleb austada omaniku kodurahu ja vältida tema omandi kahjustamist." Kui aga metsas, maatükil või järvel viibivad võõrad ei allu omaniku juhtnööridele, on alati võimalik pöörduda politsei poole.
