Egle Pullerits: üleeuroopaline koer poiss
Tavaliselt ei mõelda, et oh, mul on nimisõna ja sellest on vaja nüüd omadussõna saada, vaid lihtsalt tehakse: nimisõnast koer saab omadussõnu koeralik, koerjas. On ka nulltuletust, tähendab, midagi ei liitugi – sõnal koer on ka nulltuletis kasutusel. Kes on Ott Arderi lasteluulega tuttav, muidugi juba teab, kes on koer poiss ja mida ta tegi. Kes ei tea, sellele olgu öeldud, et ta sõitis jänest.Nii et üldiselt on sõnatuletusega vaid rõõmu. Ainult üks väike asi vahel ununeb. Nimelt see, et kui sõnatuletuse aluseks on nimi, siis sellest tuletatud sõna ei ole enam nimi, vaid tavaline sõna. Kui nimesid kirjutatakse suure tähega, siis sõnu ikka väikesega. Kui räägime kirjanikust Ene Mihkelsonist, kirjutame nime esisuurtähega, aga kui sellest on moodustatud uus sõna, näiteks enemihkelsonlik proosa, tuleb enemihkelsonlik kirjutada väikese tähega.Väga tihti ununeb see reegel kohanimest uusi sõnu tehes: kui üle Euroopa mõistetakse kirjutada, siis üleeuroopaline on juba raskem, samamoodi üle Eesti ja üle-eestiline.
