Audit: riigivara üleandmisega Riigi Kinnisvarale on üürikulud märkimisväärselt kasvanud
Auditis nõustuti varasema uuringuga, mille kohaselt oleks mõistlik loobuda mõnede riigile kuuluvate objektide puhul turupõhisest üüritasust ning kasutada kulupõhist üüritasu. Üürikulude hinnatõusu uuris 2013. aastal rahandusministeerium, kes tellis RKASiga sõlmitud üürilepingute ja turutingimuste võrdlemiseks uuringu. Lepinguliste üürikulude prognoosi analüüsist selgus, et käesoleval aastal kasvavad üürikulud 73 protsenti, ehk 14,9 miljonit eurot, sest 2014. aastal lõppeb enamike RKASile üleantud objektide puhul kaheaastane üleminekuperiood, mille kestel oli nende üür valdavalt null eurot. Kui üleminekuperiood on lõppenud ja üürid viidud vastavusse turuhindadega, siis järgnevatel aastatel ei ole sellist järsku üürikulude kasvu ette näha. Samas tõdeti uuringus, et RKASiga sõlmitud lepinguid ei ole sageli võimalik turutingimustega otseselt võrrelda, kuna objektide olemuse, asukoha või suuruse tõttu pole turult võrreldavaid objekte või teenuseid leida. Uuringu tulemusena soovitasid eksperdid valdava osa üürilepingute puhul üle minna turuhinnapõhimõttelt kulupõhistele üüritasudele. Üüri määramisel soovitatakse seega aluseks võtta objektide kulud, sest see tagaks üüride parema võrreldavuse ja mõjutatavuse ning suurendaks märkimisväärselt üüride läbipaistvust. Riigikontroll leidis ministeeriumite käest üürikulude kohta küsides, et sotsiaalministeeriumi üürikulud suurenesid 2014. aastal 0,7 miljonit eurot, s.o 72 protsenti, siseministeeriumil seitse miljonit eurot, s.o 38 protsenti ja kultuuriministeeriumil 2,7 miljonit eurot. Riigikontrolli sõnul nõustuvad nad ekspertide soovitustega vaadata üle RKASi kasutatav üürimudel. Samuti märkisid nad, et riigikontroll kavatseb uurida RKASi majandustegevust eraldi auditi raames. Veel tuuakse auditis välja, et möödunud aastal soovitas riigikontroll rahandusministeeriumil selgitada 2014. aasta riigieelarve seletuskirjas ja riigieelarve strateegias, kuidas pikas perspektiivis rahastatakse riigiasutuste üürikulude kasvu ning juhitakse RKASi tegevust üüritingimuste kokkuleppimisel riigiga. 2014. aasta riigieelarve strateegias aga ei ole selgitusi üürikulude kasvu rahastamise kohta lisatud, samuti ei ole avaldatud, kuidas plaanitakse RKASi üüritegevust juhtida. Ministeerium: osa kuludest vahetas lihtsalt eelarverida Rahandusminister vastas riigikontrollile, et nad on nõus sellega, et kõikidel objektidel ei ole turupõhise üüri rakendamine põhjendatud ja võimalik. "Juhime aga tähelepanu, et kulupõhine ja turupõhine üür erinevad vaid kapitalikulude ulatuses. Loodud kulupõhine regulatsioon on riigivara valitsejale turupõhisest soodsam hoonete RKAS-le üleandmisel, kuna üleantud hoone väärtust arvesse ei võeta. Juhul, kui RKAS teeb aga varasse investeeringuid (ja enamasti just investeeringute tegemine ongi üleandmise eesmärgiks), ei ole kulupõhiselt kujundatud kapitalikomponent turupõhisest üürist oluliselt soodsam," kirjutab rahandusministeerium. Ministeeriumi sõnul on üürikulude kasv suuresti seletatav sellega, et varasemalt olid remondid alarahastatud ning kui siiani tegelesid objektide haldamise, hooldamise ja heakorrastamise tihti asutuste enda töötajad, kellele maksti selle eest personalikulude eelarverealt, siis nüüd ostetakse need teenused sisse. Nii on objekti haldamise ja korrastamisega seotud kulud tihti lihtsalt liikunud teisele kulureale, leiab rahandusministeerium. Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol ütles ERRi uudisteportaalile, et RKASile üleantud objektidele kehtestati kaheaastane üleminekuperiood, mille jooksul on nende hoonete ülalpidamisega seotud kulud üksnes 12 eurot ruutmeetri kohta aastas, pärast üleminekuperioodi aga 64 eurot ruutmeetri kohta aastas (mõlemad ilma käibemaksuta). "Selline üleminekuperiood oli tingitud vähestest eelarvelistest võimalustest, kuid ei ole pikapeale jätkusuutlik. See tähendab, et RKAS peaks sisuliselt hoonete korrashoiule peale maksma," lisas Karniol. Nukuteatri näide RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles ERRi uudisteportaalile, et riigi kinnisvarastrateegia näeb ette, et vara antakse turuväärtuses üle RKAS-ile ning üüritakse turutasemele vastava hinnaga tagasi. "See muudab pildi läbipaistvaks ja võrreldavaks ning kõigile on näha, kui palju tegelikult maksab kinnisvara kasutamine," märkis ta. "Nukuteatri kasutatava kinnisvara näitel tähendab see seda, et kui varasemalt tasus asutus turu keskmisest odavamat üürihinda, mis ei sisaldanud kõiki kinnisvarale tehtavaid kulutusi ega tegelikke teenuste maksumust, siis nüüd vastab üürihind turu keskmisele ning sisaldab kõiki kulusid," selgitas Idnurm. SA Nuku tasus tema sõnul 2013. aastal üüri ja kõrvalteenuste ehk elektri, kütte, vee ja kanalisatsiooni eest kokku 141 802 eurot, 2014. aasta eest makstakse orienteeruvalt 763 000 eurot. "Turupõhine üür võimaldab teostada töid, mis on vajalikud hoone seisukorra nõutud tasemel hoidmiseks," märkis ta, lisades, et üürihinna kujundamisel on lähtutud vabariigi valitsuse määrusest. Üürimakse jaguneb ära kaheteistkümne kalendrikuu peale ning SA Nuku maksab RKASile üüri kahe hoone eest. Seejuures vaadatakse Nukuteatri Lai tänav 1 asuva hoone üürisumma, mis moodustab enamuse SA Nuku poolt RKASile masktavast tasust, igal aastal üle ning korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi ja tarbimisteenuste hindade muutusele ning nukuteatri täiendavale investeerimisvajadusele. Nukuteatri Nunne tänav 8 asuva maja üür ei ole turupõhine ja seda iga-aastaselt ei korrigeerita. "Nukuteatri Lai 1 asuva maja üür koosneb alates käesolevast aastast puhtast netoüürist, millele lisanduvad omanikukohustused, haldusteenus, tehnohooldus, heakord, remondikomponent ning kõrvalteenused (elekter, küte, vesi ja kanalisatsioon). Eelnenud kaheaastase üleminekuperioodi üür koosnes vaid tehnohoolduse ning heakorrateenuse kulust, millele lisandusid kõrvalteenuste kulud. Nukuteatri Nunne tänav 8 asuva maja eest makstav tasu sisaldab käesoleval ajal üksnes üüri ja tarbimisteenuseid," selgitas Idnurm. Ta lisas, et RKAS vastutab vara omanikuna hoone ohutuse eest ja peab teostama sellega seonduvad vajalikud tööd ning hooldustegevused õigeaegselt. Samuti koostab RKAS tegevuskava, mis tagab hoone seisundi hoidmise nõutud tasemel.
