Raul Rebane presidendi kõnest: me oleme praegu probleemide ees, mida pole olnud kogu iseseisvuse jooksul
Raul Rebane rääkis "Vikerhommiku" intervjuus, et president Toomas Hendrik Ilvese taasiseseisvumispäeva kõnes oli kokku neli teemat. "Eks ta üks hoiatuskõne oli," ütles Rebane kokkuvõtlikult. Esimesena presidendi kõnes kõlanud teemana tõi Rebane välja nn hästi läinud Eesti teema, milles president rõhutas fakti, et Eesti, erinevalt mitmetest teistest endistest NSVLi riikidest, oli iseseisvuseks valmis. Rebane juhtis tähelepanu ka presidendi kõne teisele teemale, milles Ilves rõhutas, et praegu Venemaal toimuva osas ei tohi pead liiva alla peita ning tõi välja, et ideoloogias on toimunud muudatus. "Muutunud on ideoloogia – see on isegi hullem, kui kunagi varem on olnud," tõi Rebane esile. "Nüüd leiame enda kõrval Lääne põhiväärtustega vaenujalale asetunud ideoloogia," tsiteeris Rebane Ilvese kõnet. Rebane lisas sinna juurde ka presidendi viite asjaolule, et Vene meedia taandumine vaba ajakirjanduse põhimõtetest ning kultuuriintelligentsi osalusele ideoloogia muutuses. "Selle kõne analüüs ütleb, et me oleme praegu probleemide ees, mida meil ei ole olnud kogu iseseisvuse jooksul," seletas Rebane. "Ma arvan, et valdav enamik Eesti elanikkonnast võttis seda kõnet nagu ta on. See tähendab seda, et tal on õigus – ongi ohtlik, seepärast, et ka meie tunnetame, et on ohtlik," sedastas Rebane. Rebase sõnul hakkab see tunnetus jõudma ka tavaliste inimeste ning noorteni, kes ei jälgi venekeelseid meediakanaleid. Samal ajal mitte eesti keelt kõnelevate inimeste või Vene meediakanalite mõjusfääris elavate inimeste vaade on Rebase sõnul sootuks teistsugune. "Laias laastus jaguneb kogu see vaade ühe lihtsa küsimuse ümber: kas tunnistad Krimmi annekteerimist või arvad, et see on õige. Ja on väga suur grupp inimesi, kes ütleb, et "aga see on Vene ajalooline territoorium, rahvas tahtis, tehti referendum ja hääletati ning inimestel on parem elada"," ütles Rebane. Kogu 50 aasta jooksul välja kujunenud rahvusvaheliste suhete struktuur enam ei toimi. "Kellele see siis veel ohtlik on, kui mitte meile – see oligi kogu selle kõne sõnum," ütles Rebane. President kutsus oma kõnes üles inimesi mõtlema Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse astumisele. Rebane usub, et see üleskutse langeb praegu viljakale pinnasele. "Olümpiamängude, Maidani ja kevadiste äkiliste sündmuste järel on väga suur osa Eestist kuidagi ärganud. Kaitseliitu astuvate inimeste arv suureneb järsult." Midagi sellist, nagu võis kuulda jaanuaris, kus mõni poliitiline jõud teatas, et võtame eestkuju Lätist või Leedust, mis kaitsele kulutavad ainult ühe protsendi SKT-st, miks meie peame meie kulutama kaks – seda juttu, usub Rebane, naljalt täna enam ei tule.
