Eksperdid on IRL-i tulumaksuvabastuse idee suhtes skeptilised
Täpsustuseks tuleb öelda, et alla 500-eurose kuusissetuleku all peab IRL silmas aasta keskmist reaalset kuusissetulekut. SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe leiab, et see vajaks täpsemat analüüsi. "Kui riik otsustab kusagil väga jõuliselt sekkuda, tähendab see administreerimiskulusid. Peale vaadates on raske hinnata kui kulukas võib selliste maksumuudatuste administreerimine olla," ütles Arumäe ERRi raadiouudistele. Samuti näeb Arumäe ohtu selles, et riik peab tõenäoliselt teisi makse tõstma, kompenseerimaks kaotatavat maksutulu. Need maksud võivad jälle omakorda lüüa madalapalgalisi, keda üritatakse praegu aidata. Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori akadeemik Urmas Varblase sõnul ei kahtle keegi, et madalapalgaliste inimeste olukord peaks olema parem, Küsimus on, kuidas seda parandada? Üks võimalus on, et ettevõtted maksavad töötajatele rohkem palka. Selle elluviimiseks on kaks võimalust: tõsta miinimumpalga määra, et ettevõtted ei saaks enam palgata alla 400-500-eurose palgaga töötajaid, selgitas Varblane. Teine võimalus madalapalgaliste sissetulekut tõsta ongi see, mida praegu pakub IRL – riik võtab selle palga tõstmise rolli täielikult enda peale. Urmas Varblane leiab, neid kahte võimalust vaesuse vähendamiseks tuleks rakendada koos – survestada tööandjaid palku tõstma näiteks miinimumpalga määra tõstmisega ning toetada kõige madalama palgaga töötajaid. Majandusekspert Heido Vitsur on siiski teist meelt. Tema hinnangul on Eestit peetud ettevõtlusele soodsaks maaks just tänu madalatele töötasudele ning miinimumpalgamäära tõstmine seaks kindlasti ettevõtetele täiendava koormuse. Ohtu, et miinimumpalga määra tõstmisega hakkavad ettevõtjad oma ärisid Eestist ära viima, Urmas Varblane ei karda. "Kas siis on tegelikult meile hea, kui meil on inimesed 340-eurose palgaga tööl? Nad lähevad muidu ise Soome tööle ära!" sedastas Varblane. Välismaale tööle minemise vähendamine on ka IRL-i reformikava eesmärk, selgitas IRL-i aseesimees Juhan Parts. Tema sõnul püütakse nii tulumaksuvabastusega motiveerida inimesi Eestisse tööle jääma, et selle kaudu elavdada sisetarbimist ning suurendada maksutulu, mis muidu välismaale läheks. Reform maksab 120 miljonit Urmas Varblane ei ole veel jõudnud teha arvutusi, kui palju võiks IRL-i ettepanek riigile maksma minna, kuid leiab, et see on selline samm, mis vajab teisi samme kõrvale, sest raha peab ka riigieelarvesse kuskilt tulema. Partsi sõnul leitaks raha idee elluviimiseks tänase maksusüsteemi seest. Selle osas on kahtlust avaldanud ka riigikogus esindatud erakonnad, kelle hinnangul pole IRL-i plaanist tulevale kulule, mis on ligikaudu 120 miljonit eurot, katteallikaid. "Mina tahaksin, et kõige pealt näidataks, kus see raha on olemas. Minu teada teda ei ole," ütles Varblane. Parts selgitas, et tulumaksuvabastus kehtiks näiteks kuni 864-eurost brutopalka või kuu keskmise sissetulekuna kuni 500 eurot teenivatele inimestele. Seda arvestataks aasta keskmisena, mis tähendab, et kui inimesel on lisasissetulekuid, näiteks dividendidena ja kuu keskmine sissetulek ületab seda tulumaksuvaba miinimumi, siis inimene tulumaksuvabastust ei saaks, selgitas Parts. Urmas Reinsalu ütles eile, et "reformi tulemusena saab alla 500 euro teeniv inimene kuus kuni 69 eurot rohkem raha kätte ja enam tulumaksu ei maksa". Ka teiste väiksemapalgaliste maksukoormus väheneb. Partsi sõnul puudutaks reform umbes 300 000 inimest. Maksu ja tolliameti statistika kohaselt on tänavu juuni seisuga Eestis neid, kes teenivad alla 500-eurost brutopalka kokku 31 812 inimest. Statistikast on näha, et kõige enam on alla 500 euro teenivaid töötajaid jaekaubanduse valdkonnas ehk sisuliselt on tegu näiteks poemüüjate, kassapidajate ja teenindajatega. Neile järgnevad selle näitaja poolest ehitussektori töötajad. Ehitusele järgneb toitlustus, milles statistika järgi madalapalgalistel töökohtadel töötavad näiteks ettekandjad ja klienditeenindajad.    Järgnevad graafikud näitavad palka saanud isikute arvu palgagruppide lõiges vastavas sektoris. Ehitus  Finantsteenused  Hulgikaubandus  Jaekaubandus  Logistika  Mootorsõidukite müük ja remont   Toitlustus  Transporditeenused 
