Analüüs: valimisea langetamine mõjutaks kahte protsenti elanikkonnast
Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi koostatud analüüs ei tuvastanud valimisea langetamisel selliseid riske, mis tooksid kaasa näiteks Eesti sotsiaalse või poliitilise arengu pidurdumise. Samuti tõdetakse, et nii rahvusvaheliste kui ka Eestis tehtud uuringute järgi ei erine 16-17 aastased valijad oluliselt n-ö keskmisest valijast. „Valimisea langetamisega seoses on vihjatud noorte huvipuudusele poliitika vastu ja nende ebapiisavale poliitilisele küpsusele, mis teeb nad manipuleeritavaks ning ebaefektiivseks oma huvide eest seismisel. Siiski pole need kriitilised seisukohad uuringutes ühest kinnitust leidnud ning mitmed teadlased leiavad, et 16-17-aastased ei erine oluliselt n-ö keskmisest valijast,“ märgitakse uuringus. „See paistab kehtivat ka Eesti kohta. 14-15-aastastest Eesti noortest on ligi 50 protsenti huvitatud oma riigi poliitilistest ja sotsiaalsetest teemadest, vähem tuntakse huvi rahvusvahelise (37%) ja teiste riikide poliitika (29%) vastu. Viimastel (2011. aasta) riigikogu valimistel osalenud täiskasvanutest oli poliitikast huvitatuid 47 protsenti, valimistel mitteosalenutest tundis poliitika vastu huvi ainult 25 protsenti. Seega jääb täiskasvanute keskmine huvitatus poliitikast madalamakski kui põhikooli viimaste klasside noortel,“ tõdevad uuringu läbiviijad. Austrias langetati valimisiga 2008. aastal ning sealsete uuringute kohaselt tõstis valimisõiguse saamine noorte huvi poliitika vastu. Siiski tõdetakse mõjude analüüsis, et muutuse sisseviimise korral tuleks teha õppekavades muutusi, sest põhikooli ühiskonnaõpetusest saadav valimisalane kompetentsus võib jääda väheseks. Ainult valimisea langetamisest ei piisa Kuna kohalikel valimistel saaksid hääletada ka alalised elanikud, siis toodi eraldi ka välja vene koolide olukord. Nimelt on viimastel aastatel venekeelsete õpilaste seas huvi ja teadlikkus poliitikast kasvanud, kuid õpetajad tunnevad end valimiste teemade käsitlemisel ebakindlalt. „Raske prognoosida, kas valimisea langetamine mõjub õpetajatele enesetäiendamise motivaatorina või vastupidi – viib valimisteema veelgi suurema vältimiseni koolitundides,“ märkis riigiteaduste instituudi töörühm. Üldiselt aga leiavad analüüsi koostajad, et suuri mõjusid valimisea langetamine kaasa ei too. Enamgi veel, mõjude analüüsi järgi võib peamiseks probleemiks kujuneda poliitikamuutuse soovitud efekti – noorte kaasamise ja nende poliitilisuse aktiivsuse tõstmise - nõrkust või selle puudumist sootuks. „(Efekti nõrgaks jäämise – toim.) tõenäosus on suurem siis, kui noored ei võta aktiivset positsiooni oma huvide ja vajaduste artikuleerimisel ning hääletavad konformselt või loobuvad üldse hääletamast,“ leitakse analüüsis. Selleks, et valimisea langetamine tõesti suudaks noori poliitikas kaasa rääkima panna, tuleks nende hinnangul valimisea langetamise kõrval pakkuda õpetajatele ja koolijuhtidele kvaliteetset õpet ja nõustamist, et ka nõrgema sotsiaalse kapitaliga õpilased tunneksid end ühiskonnas kaasatuna ning erakonnad ei püüaks noori kooli kaudu liigselt mõjutada. Samuti võiks koolide ja noortega suhtlemise kohta politoloogide hinnangul kehtestada valimiskampaania hea tava. Samuti tuleks analüüsi kohaselt tegeleda e-riiki puudutava teavitustööga, sest noorte teadlikkus e-hääletamise võimalusest on üsna madal. „Haridustaseme üldine tõus, teabe lihtne ja kiire kättesaadavus ning traditsioonide ja väärtuste liberaliseerimine on teinud arutelud valimisea langetamise üle võimalikuks ja ka realistlikuks. Maailmakaarti vaadates märkame, et madalam valimisiga on isegi rohkem levinud tärkavates demokraatiates väljaspool „vana maailma“ (näiteks Brasiilias, Argentiinas, Indoneesias, Etioopias). Selles mõttes oleks valimisea langetamine Eestis hästi haakuv meie riigi dünaamilise ja uuendusmeelse kuvandiga ning ühiskonna kõrge haridustasemega,“ märgitakse analüüsi järeldustes. Uuring „Aktiivse valimisea langetamise mõjude analüüs: eelhindamine“ viidi läbi perioodil 1. jaanuar 2013 kuni 10. juuni 2014. Raporti koostamisse olid kaasatud mitmed Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi õppejõud, doktorandid ja magistrandid, kes panustasid andmekorjesse ja –analüüsi. Uuringuga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi ja Tallinna ülikooli kodulehtedel.
