Leht: vajadusepõhise toetuse määramisel ei arvesta riik tudengi tegeliku leibkonnaga
Kuna andmed võetakse rahvastikuregistrist, loetakse pereliikmeks ka selline bioloogiline vanem, kes ei ole lapse kasvatamises osalenud, vahendab Eesti Päevaleht. Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaeksperdi Janne Puki sõnul ei ole asjaolu, et vanemad elavad lahus, piisav arvamaks, et üks vanematest last ei toeta. "Üliõpilase vanemad on sissetuleku arvestamise aluseks olevate pereliikmete hulka arvatud põhjusel, et üldmõistena hõlmab perekond vanemaid ja lapsi, ning lähtuti eeldusest, et üliõpilase bioloogilised vanemad, isegi siis, kui nad elavad lahus, toetavad oma kõrgharidust omandavat last," rääkis ta Eesti Päevalehele. Ministeerium on olukorra lahendamiseks loonud vajadusepõhise eritoetuse, mida on võimalik taotleda neil tudengitel, kes jäävad vajaduspõhisest õppetoetusest ilma, kuna perest lahus elava vanema sissetulek muudab sissetuleku pereliikme kohta suuremaks kui lubatud piirmäär. Muudatuse jõustumise järel, mis suure tõenäosusega toimub eelseisval kevadsemestril, muutub vajaduspõhise eritoetuse taotlemine paindlikumaks, parandades ka näidetena toodud peredest pärit noorte võimalusi toetuse saamisel, täpsustati haridusministeeriumist ERRi uudisteportaalile. Üliõpilased, kes jäävad vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et registritel põhinevad andmed ei näita üliõpilase toetusõiguslikkust, näiteks perest lahus elava ühe vanema sissetulekud on suured, mis muudab sissetuleku pereliikmete kohta suuremaks kui lubatud piirmäär, saavad järgmise sammuna taotleda eritoetust.  Ministeeriumist vastati, et vajaduspõhise õppetoetuse süsteemi väljatöötamise etapis kaaluti ka eraldi nii leibkonna kui perekonnaliikmete sissetulekute arvestamise võimalusi, kuid jäädi pidama perekonna sissetuleku juurde. Samuti on ministeerium teadlik, et lisaks erinevatele kooseluvormidele elab hulk lapsi koos vaid ühe vanemaga, kuid taoliste perede olukorra analüüsimisel on vajaduspõhiste õppetoetuste kontekstis peamiseks küsimuseks, mille alusel hinnata pereliikmete sissetulekuid ning kuidas tõendada, kas perest lahus elav bioloogiline vanem täisealise lapse kõrgkooliõpingute toetamises osaleb või ei osale. Asjaolu, et vanemad elavad lahus, ei loo automaatselt alust põhjendatult arvata, et üks vanematest sellisel juhul oma lapsi majanduslikult ei toeta. 
