Ka Viljandimaalt leiti seakatku surnud metssiga
"Arvestades taudi olemasolu meie metssigade populatsioonis ja selle senist kiiret levikut naaberriikides, oleme valmis uute juhtumite avastamiseks,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. „Põhiküsimus on, kas ja kuidas on võimalik tõkestada taudi levikut metssigade hulgas ning vältida selle jõudmist kodusigadeni,“ lisas Pärtel. Seoses sigade Aafrika katku diagnoosimisega Eestis kogunes täna ka riiklik tauditõrje komisjon, kus arutati taudi tõkestamise võimalusi metsigade populatsioonis. Komisjon jõudis üksmeelele, et metssigade küttimist praeguses olukorras suurendada ei tohi. Arutuse all olid taudi tõkestamise võimalused metssigade populatsioonis, sealhulgas nende arvukuse piiramise, lisasöötmise ja kütitud loomade realiseerimisega seotud riskid. Esimene kinnitatud Aafrika seakatku juhtum tuvastati 2. septembril Valgamaal Hummulis. Kui esimese juhu diagnoosimiseks oli vajalik Hispaanias asuva referentslabori kinnitus, siis järgnevatele piisab Eesti labori tulemustest. Alates 25. juulist kehtib kogu Eesti territooriumil kodusigade ja farmis peetavate metssigade välitingimustes pidamise keeld. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Seakatku ennetamisega seotud tegevustega alustati Eestis juba aastate eest, kui viirusega nakatumine registreeriti Leningradi oblastis. Toona tulid esialgsed piirangud ja kitsendused: nõuded loomaveokitele, impordipiirangud kuumtöötlemata sigade söödale. Tänavu aasta alguses olukord halvenes ja taud murdis Valgevene kaudu piiriäärsetele aladele Poolas, Leedus ja Lätis. Nakatusid nii mets- kui kodusead. Juulis leiti taudi ka Eesti piiri lähedalt Lätist Valka maakonnast. "Juba siis oli küsimus selles, kui palju aega läheb, kuna metssigadega see taud liigub ja metssigade kulgemine ei ole paraku kontrollitav," ütles veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor Ago Pärtel täna "Vikerhommikule". Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
