Parlamendierakondade fraktsioonijuhid peavad tähtsaimaks valimiseelseks teemaks Eesti kestvust
Kristen Michal (RE) pidas kõige olulisemaks Eesti rahva kestmajäämist „nii demograafilises mõttes kui julgeolekuliselt“, Urmas Reinsalu (IRL) aga tõdes, et „kõik asjad – ka Eesti rahvusriigi kestmine – on seotud sellega, et me oleme vabad.“ Kadri Simson (KE) nentis aga, et – arvestades USA presidendi Barack Obama Eestile antud julgeolekugarantiid – on kodumaiselt tähtis teema ka sotsiaalne kindlustatus. „See, et Eesti inimesed leiaksid ja tahaksid Eestis tööd teha, oma lapsed siin üles kasvatada ning julgeksid oma tulevikku ja vanadust siin ette kujutada.“ Reinsalu kutsus kõiki parlamendierakondi valimiste lähenedes üles konstruktiivsele ja asjalikule arutelule. „Tormistel aegadel on oluline väärtus, et me suudame koalitsiooni ja opositsiooni koostöös leida ühendavat just nimelt nendes teemades, mis puudutavad julgeolekut, riigikaitset, välispoliitika eesmärke. Tahaksin loota, et debatt, mis enne riigikogu valimisi ees seisab teiste kesksete Eesti ühiskonna ees seisvate probleemidega – majanduslikel põhjustel väljaränne, demograafiline olukord, inimeste toimetulek – on mõistlik.“ Kust tuleb ja kuhu läheb raha? Kristen Michal rõhutas, et raha hulk riigieelarves on piiratud maksumaksja võimekusega. „Seda ei maksa ühelgi poliitikul, kes kehastub jõuluvanaks ja hakkab rääkima, et vot sinna valdkonda anname me ulmeliselt palju raha juurde, meelest lasta. Kui vaadata, kust tuleb raha riigieelarvesse, siis see on majandus ja ettevõtlus. Selleks, et majandusest ja ettevõtlusest saaks seda raha tulla avalike teenuste paremasse kvaliteeti, peab majandusel ja ettevõtlusel hästi minema.“ Üks tahk majanduskliima parandamises on Michali sõnul tööjõumaksude langetamine, aga ka tulumaksu langetamine. Karel Rüütli (SDE) kinnitas, et riigitöötajate palgatõus tuleb. „Mõned valdkonnad – nagu on olnud õpetajate palgatõus – on kindlasti eelisolukorras, nagu ka arstid, kaitseväelased... sotsiaaltöötajatel on väga madalad palgad... päästjad... Esialgsete prognooside järgi on erasektoris palgatõusud kiiremad, aga avalik sektor püüab järele jõuda.“ Urmas Reinsalu rõhutas, et avalik sektor ei peagi olema palgavedur, sest see poleks pikemas perspektiivis jätkusuutlik. „Eesti riigiaparaadi jätkusuutlikkus on üks teemadering, mis, ma loodan, tuleb valimiseelsetes aruteludes välja. Mina küll ei pelga öelda, et kui me vaatame riigiametnike arvu ja seda bürokraatia mahtu, mis on Eestis ka objektiivselt tekkinud pärast Euroopa Liiduga liitumist, siis kulude kokkuhoidu ja inimeste palgatõusu on võimalik saavutada. Bürokraatia vähendamisele tuleb probleemina otsa vaadata. Kadri Simson märkis, et „järgmisel aastal on eelarves planeeritud kulude kasv suuremana kui tuleb riigieelarve tulusid.“ „See jutt, et me ei võta tuleviku arvelt laenu, ei kehti juba eelmisest aastast – eelmisel aastal jõudsime me riigina olukorda, kus meie võlakoormus oli suurem kui meie reservid. Riigitöötajate palgakasvu juttu on Simsoni sõnul aga ära peidetud vigurlik sõnamäng. „Öeldakse, et eelkõige peaks palgakasv tulema „sisemistest ressurssidest“. Seda räägiti ka eelmisel aastal, kui õpetajate palgatõusu lubati – justkui oleks koolides olnud väga palju vaba raha. Need sisemised ressursid tähendasid, et kui õpetajatel taheti palka tõsta, siis jäid palgast ilma näiteks sotsiaalpedagoogid või logopeedid. Sama lugu politsei- ja piirivalveametiga: me teame, et piirivalvet on koomale tõmmatud; täna võib lugeda ka seda, et Viljandis esitletakse väga head uudist, et tuleb rohkem patrullpolitseinikke, aga samas kõrval öeldakse, et paar aasta tagasi oli Viljandimaal 18 piirkonnakonstaablit ja neist on alles jäänud viis.“ Palgavaesus versus töö(jõu)puudus Tööpuudus Eestis on Kristen Michali hinnangul juba ammu lähedal sellele, et kvalifitseeritud tööjõudu on raske leida. „Täna ei ole Eesti selline riik, nagu on paljud teised Euroopa riigid mingil hetkel olnud – kus tööpuudus on väga kõrge ja noorte tööpuudus veel kõrgem. Eesti on koht, kus inimene oskuste ja võimaluste puhul saab selgelt tööd.“ Saatejuht Kaja Kärneri küsimusele, mida teeb valitsuskoalitsioon palgavaestega (näiteks AS Hoolekandeteenused hooldustöötajate palk on 430 eurot), vastas Michal küsimusega. „Mis on palgavaesus? See on jälle selgelt poliittehnoloogiline termin. Omal ajal oli samasugune poliittehnoloogiline termin „energiavaesus“, samasugustelt autoritelt tulnud. /-/ Me tahame, et inimestel oleks paremad töökohad ja ka avalikus sektoris saaks paremaid palku maksta. See on võimalik ainult siis, kui majandusel ja ettevõtjatel läheb hästi ja maksumaksja maksab makse rohkem ja neid makse on võimalik ka ringi jagada. Ma loodan, et kõik saavad sellest põhjuse ja tagajärje seosest aru!“ Kadri Simson seletas, et tegelikult on Eesti „niiiii palju“ inimesi, kes töötavad hommikul kella kaheksast õhtul kella viieni või kauemgi ja teenivad nii väikest palka, et üksi elades või lapsi kasvatades ei suuda nad talvisel perioodil enam kodukulusid tasuta. „See on palgavaesus. Jutt sellest, et meil tööpuudust ei ole ja need inimesed võivad minna paremapalgalistele töökohtadele... ma arvan, et need ettevõtjad, kes kurdavad, et nad ei leia väga hästi töötajaid, ei paku konkurentsivõimelist palka.“ Kuhu panna sisekaitseakadeemia? „Me peame olema ise ka valmis panustama oma julgeolekusse, mitte vaatama teistele otsa. See on praktiline samm, see on julgeoleku tagamise ja regionaalpoliitiline samm, see on sõnum, et Ida-Virumaad me ei jäta maha. Ma olen kategooriliselt vastu sellistele sildistamistele, et ühe õppeasutuse viimine Ida-Virumaale on küüditamine, nagu Jürgen Ligi ütles,“ nentis Urmas Reinsalu sisekaitseakadeemia võimaliku kolimise kohta. Ta toonitas ka, et samme, mida riik saaks teha Ida-Virumaa heaks, ei ole ülemäära palju. Kristen Michal tunnistas, et on „valmis uskuma, et sisekaitseakadeemia võiks minna Ida-Virumaale, aga enne tuleks vastata küsimustele, kui palju see maksab võrreldes teiste asukohtadega. „Teine pool on hariduse kvaliteet, ka see tuleb läbi käia. Kolmas pool on küsimus sellest, mida see tähendab sisejulgeolekule. [Tuleks läbi töötada] erinevad hinnangud, milline on sisejulgeoleku puhul võimalikud stsenaariumid nii Tallinnas kui Ida-Virumaal, millised võimalikud kriisid võivad olla,“ lisas Michal.10. augusti "Reporteritundi" on võimalik täismahus kuulata siit.
