Seakatku levimisel kujutab suurimat riski inimene
Kõik, mis Aafrika katku ärahoidmiseks teha saab on Rakvere Farmides ka tehtud – farmid on piiratud taraga, töötajad jätavad autod värava taha ja farmi sisenevad sõidukid läbi desovanni. Võõrad ligi ei pääse ning farmi tööle minnes tuleb vahetada riided ja end pesta, vahendas "Aktuaalne kaamera". „Kui inimesed käivad metsas seenel ja marjul, ei tohiks nad järgmisel päeval tulla tööle samade riiete ja jalanõudega. Oleme oma töötajate hulgast välja selgitanud ka jahimehed, jaganud neile desoainet, et nad saaksid oma jalanõud ja riided desinfitseerida,“ selgitas Rakvere Farmide seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi. Jõusööda kasutamise puhul on sigade nakatumise risk väike. Ka Läti kogemus näitab, et peamiselt on haigestunud just väikemajapidamiste sead, kus rõngassabadele antakse kas kartuleid või haljassööta, mis võib olla kokku puutunud haigestunud metssigadega. „Kogu jõusööt, mis meile tuleb, on kuumtöödeldud ja granuleeritud. Kahes farmis toodame ka ise jõusööta. Vähemalt septembri lõpuni ja oktoobriski veel kasutame ainult 2013. aasta teravilja, mis on kindlasti haigusvaba,“ kinnitas Tuvi. Tuvi sõnul ei ole neile hetkel seatud küll mingeid majanduslikke piiranguid, kuid sigade liikumine farmist välja toimub vaid teise veterinaartõendi alusel, kus arst on kinnitanud, et sead on terved. Nii karme meetmeid pole meie seafarmides varem olnud, aga samas pole otse meie koduõuel olnud ka nii ohtlikku sigade haigust. Juhul, kui haigus peaks kuskil jõudma kodusigadeni, karmistuvad aga meetmed veelgi.
