Mari-Liis Jakobson: parem-vasaku asemel võib hakata tooni andma liberaalsuse ja konservatiivsuse vaheline telg
Nii nagu veebruaris-märtsis otsivad ilmavaatlejad kevade märke, võivad kõik huvilised märgata ka märke valimiste lähenemisest. Juba mõne nädala eest toimus IRL-i n-ö rahvakogu, uudistest saab lugeda solvunud avaldusi Reformierakonna riigikaitset puudutava n-ö kaasamiskampaania kohta, väikesed vangerdused on toimumas ka erakondade liikmeskondades. Ainult et nagu aastad pole ilma poolest vennad, võib ka tulevate valimiste kampaania mõnevõrra teistsugune olla. Lisaks uutele ja huvitavatele kampaaniavõtetele on ehk oodata ka veidi teistsugust teemadepüstitust. Aga võtame tuleviku ennustamisel abiks mõned valimiskampaaniaid puudutavaid teooriaid. Üks neist on teemapüstituse teooria. Juba käibefraasiks on saamas Elmer Schattschneideri hüpotees, et valimised võidab see, kes püstitab kõige olulisema teema. See, milline teema antud valimistel põhitähelepanu saab, on ühest küljest juba selge. Vähemalt enamus erakondadest, kui mitte kõik, on leidnud teemana üles julgeoleku. Selle tõid esile arvamusfestivali arutelus osalenud parlamendierakondade juhid, samuti oli see IRL-i rahvakogul esimene blokk. Reformierakonna riigikaitse manifest lekkis meediasse juba mõne nädala eest. Sotsid aga troonivad kaitseministri kohal ning saavad samuti antud teema raames tähelepanu. EKRE kuulutas [5. septembril] oma kodulehel, et „rohelised mehikesed“ on juba üle Eesti piiri. Mõnevõrra võib siin kaarte segada veel Keskerakond, ent üldiselt on selge, et teema on tähtsal kohal kõigi erakondade jaoks. Teine rohkelt tähelepanu saanud teema on heaolu. Paistab, et kõik erakonnad lähevad hääli püüdma palgavaesuse teemaga, ning tundub, et maksudebatis hakatakse arutlema selle üle, kuidas astmelist tulumaksu ilusamini nimetada. Ei maksa muidugi arvata, et erakonnad rohkem teemasid välja ei käi, kindlasti käivad! Ja nagu loodavad jalgpallifännid MM-i eel palju ja ilusaid väravaid, ootan minagi originaalseid lubadusi ja uute teemade leidmist. Aga praegu on pigem küsimus üldtendentsides, sest riskantne on ka avalikkusele kõige enam korda minevate teemade ignoreerimine. Valimiskonkurentsi teooriad ütlevad, et teemadevaliku määrab erakondade jaotumine koalitsiooniks ja opositsiooniks. Eestis on aga võimalik, et varasema parem-vasak eristusega võrreldes saab olulisema jagava rolli liberaalsuse ja konservatiivsuse vaheline telg. Vaatame või kaht viimastel kuudel enam kõneainet tekitanud poliitilist teemat – kooseluseaduse teemalisi arutelusid ja avalikus kohas alkoholi tarbimise seadustamist. Ent teisalt – ehk on hoopis oodata veidi konsensuslikumat valimisvõitlust? Praeguses ärevas olukorras oleks teatud vastanduste ülestirimine ka plahvatusohtlik. Näiteks niinimetatud vene kaart ehk rahvus- ja lojaalsusteemaline vastandamine ei pruugi inimesi enam valimiste kontekstis mobiliseerida. Praegust olukorda võib seletada ka poole aasta eest toimunud koalitsioonivangerdus ning peaministrivahetus. Nimelt ütlevad valimiskonkurentsi teooriad, et üks teemade valiku põhjus on ka erakondade reputatsioon konkreetsete teemade kontekstis. Näiteks on IRL end reklaaminud Mart Laari isiku ja ühtlase tulumaksu idee abil, samas kui Reformierakond tõstis end majandussurutise järgsetel valimistel esile majandusalase kompetentsikeskusena. Praegu aga on ametis uus valitsus, millel on tõenäoliselt keeruline jõuda suurte läbimurreteni, mille abil end siis reklaamida. Milliste teemade ümber siis ikkagi käib 2015. aasta valimiste kampaania? Osa vastustest on juba „lukus“, lihtsalt meie eest varjul. Ent oma roll on siin veel mängida nii meedial, seakatkul, Venemaal, NATO-l kui ka sinul, aktiivne valija.Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.
