Egle Pullerits: kes või mis on klassik?
Nüüd aga probleemi juurde. Nimelt levib viimasel ajal väljend see on klassik hoopiski eluta asjade kohta. Noh, võib, aga ühe väikese täiendusega: siis tuleks kasutada sõna klassika. See on ÕSi järgi "klassikalised teosed" ja ÕSis on kohe järel hulk liitsõnanäiteid: filmiklassika, kirjandusklassika, ooperiklassika.Viimasel ajal on selle väljendi tarvitamise taga ka teatav nostalgia, klassikaks nimetatavad asjad on tihtipeale lapsepõlvest tuttavad; vanad head; mingi valdkonna raudvara; või ka laiemalt miski, mida keegi tihti (et mitte öelda alati) ütleb või teeb, või mis kellegagi alati juhtub – see on nii tavaline, traditsiooniline ja etteaimatav, et selle tõttu "klassikaline asi", mida kelleltki või milleltki oodata.Nagu näha, on algsest tähendusest, et klassika on miski on klassikaline, saanud midagi päris ümmargust ja kõikehõlmavat. Ja kui nii juhtub, jääb vaid üle sedastada: väljendid, mis tähendavad kõike, ei tähenda lõpuks enam mitte midagi. Kui see juhtub, tunnistavad sõnatundlikumad selle väljendi surnuks ja liiguvad edasi. Vaid nii saab sündida tuleviku klassika – selle vanas tähenduses.Kõiki Vikerraadio "Keelesäutse" on võimalik kuulata siit.
