Narva piiripunkti ehituse käigus avastatud vanad bastionimüürid tähistatakse ja säilitatakse
Arheoloogilisi uuringuid hakkas tegema OÜ Agu EMS. Arheoloog Anneli Kalmu sõnul kaevati välja 90 inimese luustikud, mis Narva kaitserajatiste ehituse ajal bastioni muldvalli alla jäid, vahendasid ERRi raadiouudised. Praegu uuritakse luustikke Tartu ülikoolis ja olenevalt nende teaduslikust väärtusest need säilitatakse või maetakse ümber. "Need luustikud ongi praegu analüüsimisel. Seejärel on võimalik teha mõned järeldused, näiteks toitumisharjumuste kohta, samuti jätavad erinevad vigastused luustikele jälgi ja nende põhjal on võimalik teha kindlaks, millised haigused esinesid ja kui noorelt inimesed on surnud," selgitas Kalm. Ajalooliste kaitserajatiste müürid säilitatakse, kuna tegemist on väärtusliku leiuga. "Narva on väga ilusa säilinud bastionaalvööndiga ja kindlasti need osad, mis veel on puudu, erinevatel põhjustel hävinud, on väga väärtuslikud ja neid on vaja säilitada. Samuti on plaanis piiripunktis ära markeerida kohad, kus müürid jooksevad," rääkis Kalm. Piiripunkti ehituse käigus leitud bastionimüüre eksponeerida kavas ei ole. Need konserveeritakse ja jäetakse ehitatava piiripunkti alla. Kalmu sõnul pole aga välistatud, et ajaloolised kaitserajatised võidakse avada hiljem. "Tulevikus, kui võib-olla kontseptsioonid muutuvad või näiteks tahetakse piiripunkti taaskord uuendada, siis võib selle küsimuse uuesti tõstatada. Siis on ka täpselt teada, kus müürid asuvad ja saab nendega arvestada," ütles arheoloog. Narva uus maanteepiiripunkt peaks esialgsete plaanide kohaselt käiku minema tuleva aasta alguses. RKAS-i kommunikatsioonijuhi Madis Idnurme sõnul mõjutavad areholoogilised uuringud ehitustempot kindlasti, kuid kuidas need piiripunkti valmimise lõpptähtaega mõjutavad, selgub septembri lõpuks.
