Graafikud: impordipiirangutest hoolimata näitasid Eesti piimatootjad esimesel poolaastal häid tulemusi
Piimatööstustele realiseeriti esimesel poolaastal 380 000 tonni, mis on 24 700 tonni ehk 7,1% rohkem kui aasta eest. Kokkuostetud piim oli väga kõrge kvaliteediga – 77% kuulus eliitsorti, mida oli kümnendiku jagu enam kui eelmisel aastal samal perioodil, ning 22% kõrgemasse sorti. Tonn piima maksis esimesel poolaastal kokkuostus keskmiselt 381 eurot, mis on 17% enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima rekordhind jäi märtsikuusse, kus piimatonni eest maksti keskmiselt 403 eurot. Mais-juunis keskmine kokkuostuhind langes (juunis 327,95 €/t) ning saavutas eelmise aasta juuni taseme. Piimasektori tegelik tänavune olukord selgub aga lähikuudel, kui on näha, millised on Venemaa toiduembargo tagajärjed ja EL võimalused nende leevendamiseks. Piimatoodete tootmine Rohkem loomi, vähem loomakasvatajaidTänavu juuni lõpu seisuga oli Eestis veiseid, linde ning lambaid ja kitsi rohkem kui mullu, sigu aga vähem.  Elussigu müüdi ja osteti mullusest vähem. Kaubavahetust mõjutas aasta alguses kehtinud Venemaa impordipiirang ning jaanuarist elussigade transpordile kehtestatud täiendavad loomatauditõrje abinõud, kuna Poolas ja Leedus diagnoositi sigadel Aafrika katk. Jaanuarist juunini viidi Eestist välja 60 191 siga, mis on veerandi jagu vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Peamiselt viidi sigu Leetu (73% elussigade ekspordist) ja Poola (16%). Kui välja viiakse enamasti 50 kg ja rohkem kaaluvaid sigu, siis Eestisse tuuakse aretussigu. Esimesel poolaastal toodi Eestisse 17 aretuslooma Norrast. Veisekasvatajaid jääb vähemaks Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli veiste koguarv suurenenud 11 359 looma võrra. Kui viimasel paaril aastal on veiste arv suurenenud tänu lihatõugu veistele, siis teist aastat järjest on esimesel poolaastal suurenenud nii piima- kui ka lihatõugu veiste arv. Jätkuvalt väheneb aga veisekasvatajate arv. 2014. aasta 30. juuni seisuga oli veisekasvatajaid kokku 4024 (võrreldes eelmise aasta sama ajaga 322 võrra vähem), nende seas oli 2506 piimatõugu lehmade ja 1473 lihatõugu lehmade kasvatajat. Põllumajanduse majandusnäitajate põhjal selgub, et 2014. aastal oli esimene kvartal põllumajandusettevõtetele kasumlik. Sealiha rümba hind Tunnustatud lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomad Viimase kümne aasta jooksul on reeglina esimeses kvartalis põllumajandusettevõtete kulud ületanud müügitulu, sest juur-, köögi- ja puuviljade peamine müügihooaeg on 3. ja 4. kvartalis. Tänavune aasta on erand, sest esimeses kvartalis kattis põllumajandusettevõtete müügitulu kulud, kuna tootjahind on kasvanud rohkem kui on kallinenud tootmisvahendid. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel teenisid põllumajandusettevõtted aasta esimeses kvartalis müügitulu kokku 150,4 mln eurot, mis on 15% enam kui 2013. aasta samal ajal. Nende kogukulud olid 146,5 mln eurot, mis on 2% enam kui mullu samal ajal. Kahjuks on olukord põllumajanduses teisel poolaastal oluliselt muutunud ja mitmed sektorid on sattunud majanduslikesse raskustesse. Põllumajandussektori esimese poolaasta ülevaadet saab pikemalt lugeda Maablogist ja Põllumajandussektori 2014. aasta esimese poolaasta ülevaatest.
