Rõivas andis riigikogule üle "kindlustunde-eelarve"
Eelarvetele nimede paneku traditsioon pärineb juba eelmise valitsuse ajast. Näiteks Andrus Ansip nimetas 2014. aasta eelarvet mullu parlamendi ees sotsiaalselt vastutustundlikuks. Rõivas kinnitas täna riigikogu ees, et 2015. aasta eelarvega suureneb inimeste heaolu, samuti on sellega antud suur panus julgeoleku garanteerimisse. "Kulutame ka tuleval aastal riigikaitsele summa, mis vastab kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks katame liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud. See on kokku 412 miljonit eurot. Maksame oma riigikaitse eest vajalikku hinda, sest meie vabadus on hindamatu," rõhutas Rõivas. Peaminister märkis, et 2015. aasta eelarvesse on kavandanud investeeringud pääste-, piirivalve- ja politseihoonetesse ning varustusse. "Väga põhimõttelise tähtsusega investeeringud teeme järgmisel aastal Eesti idapiirile. Alustame piirijoone puhastamisest, rajame korraliku aia ning investeerime senisest veelgi enam nüüdisaegsesse valvetehnikasse," teatas Rõivas. "Eksivad need, kes ütlevad, et Eesti piir on praegu halvasti valvatud. Aga saab veel palju paremini ning investeeringutega teeme idapiiril töötavate sadade meeste ja naiste töö märksa tõhusamaks," lisas ta. Peaminister kinnitas, et riigieelarve on koostatud konservatiivselt: eesmärk on valitsussektori struktuurne eelarveülejääk 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Nominaalne puudujääk on samal ajal 0,5 protsenti. Rõivas rõhutas, et maksukoormus ei kasva ja see on valitsuse teadlik otsus. "Laenuvõtmisel on riik tasakaalukas ja mõtleb järeltulevatele põlvedele – kui laenata pole vaja, siis seda ei tehta." Peaminister peatus ka reformidel, mille eesmärk on, et tulevikus oleksid kulud väiksemad, kuid tulemused praegusest paremad. Ta nimetas vaid mõned neist: töövõimereform, koolivõrgu reform, kiirabireform, politsei menetlustöötõhustamine, kohtumenetluse kiirendamine. Tuleval aastal kasvab riigieelarvest saavate töötajate palgafond vähemalt 3%, kusjuures õpetajate ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajate palgad kasvavad 4,5%. Valitsusjuhi kinnitusel annavad sisemised ümberkorraldused võimaluse palku kasvatada enamgi. Rõivas tuletas meelde, et järgmise aasta eelarve sisaldab tööjõumaksude alandamist – väheneb tulumaksumäär ja töötuskindlustusmakse, samuti kasvab maksuvaba tulu. Suurima väljakutsena, millega tuleb Eesti riigil tegeleda veel aastaid ja aastakümneid, nimetas Rõivas rahvastiku vähenemist ja vananemist. "Siin ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi, aga me ei ole veel ära kasutanud kaugeltki mitte kõiki võimalusi sellele väljakutsele vastamiseks," sõnas ta. 2015. aastast tõusevad lastetoetused ning suureneb lastega perede toimetulekutoetuse piir. Kõige enam - kokku 90 euroni - kasvavad lastetoetused nendel peredel, kes riigi tuge kõige enam vajavad. Penisonid kasvavad kevadel keskmiselt 5,9%. Osa kindlustundest toetub teadmisele, et meie elukeskkond säilib elamisväärsena tulevikuski. Lisaks harulduste kaitsmisele ja Eesti looduse eripärade säilitamisele teeme investeeringuid saastunud alade ja veekogude korrastamiseks ja puhta joogivee tagamiseks. Tuleva aasta eelarvest teeme olulisi investeeringuid Eesti kultuuri heaks, nimetan vaid kahte: alustame Arvo Pärdi keskuse rajamisega ning viimasena suurtest teatritest saab kapitaalselt uuendatud Ugala. "Teile üle antud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikult, pakkudes kindlustunnet Eesti elanikele nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt, nii otsesemas kui kaudses tähenduses. See on parim eelarve, mida praegustes oludes saab teha. Ja seda pole sugugi vähe," kutsus Rõivas riigikogu üles eelarvet toetama.
