Silmeti juht: koostööd ülikoolidega takistab ettevõtjate soov saada kohe kasumit
Brüsselis said eile ühise arutelulaua taga kokku Eesti teadlased, ettevõtjad ja europarlamendi saadikud ning arutasid probleemide üle, mis takistavad ettevõtjate ja ülikoolide koostööd. Mis oli teie kui ettevõtja jaoks eilses paneeldiskussioonis olulist? Mina näen Molycorp Silmeti jaoks häid võimalusi teha suuri projekte koostöös mitte ainult Eesti teadusasutustega, vaid suurte Euroopa konsortsiumidega. Kaasata tuleks nii Eesti kui ka teisi Euroopa Liidu teadusasutusi. Sain päris häid kontakte mõne teise riigi esindajatega ja nemad kutsusid mind kohe konsortsiumidesse. Seda ma küll ei oodanud. Miks ei taha ettevõtjad ülikoolidega koostööd arendada? Ma ei ütleks, et Eesti firmad ei taha koostööd arendada. Eesti omanikud on väga konservatiivsed ja kommertslikud – nad tahavad näha kohe tulemusi. See on osalt tingitud ka asjaolust, et nad on suhteliselt lühikest aega saanud ettevõtjad olla. Arenduse puhul tuleb aru saada, et tegu on pikema protsessiga. Eesti ettevõtjad tahavad, et paneks täna 10 senti sisse ja juba homme saaks 15 või 20 senti tagasi. Ülikoolidega koostööst rääkides tuleb aru saada, et see on pikem protsess. Ülikool on eelkõige õppimise koht – loomulikult see võtab seal natuke rohkem aega. Meie kasutame ülikoole just uuringute tarvis ja anname endale sealjuures aru, et see võtab aega. Me oleme ülikoolide poole pöördunud kahel põhjusel. Esiteks on meie oma ressursid nii head, et meie inimesed saavad tegeleda asjadega, mis toovad meile kohe kasu. Aga me tahame kümne aasta pärast ka tegutseda ja selle pärast lasemegi uuringute osa võtta ülikoolidel enda peale. Teine põhjus on see, et järeltulevat põlvkonda on vaja. Äkki tuleb sealt ülikoolist keegi, kes tahab edasi töötada selles valdkonnas ja kui tal on kogemus meie asjadega, on see meile juba palju kasulikum. Ettevõtted on kurtnud, et tellivad ülikoolilt valmislahendust, aga ülikool suudab pakkuda vaid paberil töötavat teooriat. Kuidas teie olete siiani jäänud koostööga rahule? Tuleb leida kompromiss, mis sobib mõlemale. Jällegi tuleb aru saada, et ülikoolid ei ole tehased. Neile ei saa lihtsalt öelda, et ma tahan uut leiutist ja siis tuled kahe aasta pärast ja küsid, kus asi on. Ülikool ütleb siis, et palun – siin paberi peal. See on suhtlusprotsess, mida tuleb juhtida nagu sa oleksid oma ettevõtte arendusosakonnas. Ülikoolil tuleb just uuringute ajal aidata keskenduda sellele, kuhu projekt liigub. Võib-olla tuleb protsessi käigus ootusi muuta. Äkki on juba poolel teel leitud see, mida firma tahab ja polegi rohkem mõtet uurida. Enamasti räägitakse ettevõtlussuhete arendamisest just loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Mis teie arvate, kas humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas on üldse võimalik ettevõtlussuhteid arendada? Minu arust ikka. Innovatsioon võib olla igas valdkonnas. Isegi kui vaatame Eesti ajalugu. Ammu-ammu oli probleem, et inimesed ei osanud lugeda. Kuidas sundida inimesi õppima lugema? Seati sisse nõue, et kui noored tahtsid abielluda, pidid nad oskama katekismust lugeda. See motiveeris inimesi lugema õppima. Selle vajaduse äratundmine ja lahenduse leidmine on sotsiaalne innovatsioon, milles saavadki sotsiaalteadlased oma panuse anda.
