Video: Millised muutused tõi Estonia hukk kaasa mereohutuses?
Estonia huku ööl jõudis katastroofipaika esimesena kõige lähemal olnud reisilaev Mariella. Kuigi vees oli kümneid inimesi, suudeti pardale aidata vaid 13 inimest. Miks nii vähe? Põhjus lihtne: polnud väikesi paate, mida veesata. Tavaline päästepaat selleks ei sobi. Suur alus aga ei saa inimesele vees lähedale minna, sest veevooluga on oht tõmmata inimene sõukruvide vahele. "Kui Estonia huku eel räägiti ainult inimelude päästmisest laeva pardalt, siis peale Estoniat hakati rääkima sellest, et tuleb inimesi päästa ka merest tagasi tõstes," kirjeldab kapten Roland Lemendik. Ta osutab oranžile paadile enda kõrval. Paat näeb välja nagu paat ikka, lihtsalt oraanž – et pimedal ja tormisel merel hästi silma hakkaks. Praegugi tuleb pea igal Läänemerel seilaval suuremal reisilaeval aastas mõned korrad ette, et pidutsemisega liialt hoogu läinud inimesed võtavad reisi ajal ette julgustüki hüpata nalja pärast üle parda. Olgu hüppamise ajendiks kihlvedu või midagi muud, peab laevameeskond tooma inimese veest välja. Selle tarvis on laeva pardal teinegi oraanž alus, õigupoolest kaks – kummaski pardas üks, kiirvalvepaat, mida on võimalik vette lasta ka laeva liikumise ajal. Kuiva jalaga pääsemine Kui Estonialt pääsemiseks polnud muud võimalust, kui hüpata vette ning püüda jõuda veesatud päästepaadini, siis tänapäeval on päästevarustus arendatud pidades silmas eesmärki: laevalt peab saama lahkuda kuiva jalaga. See tähendab, et laeva pardalt saab end mööda oraanži toru, mida kapten Lemendik kujundlikult sukaks nimetab, libistada alla, otse päästepaati. Kui visiir murdub ära... ... jääb alles ramp ehk tee mida mööda sõidavad autod laeva. Ramp moodustab eraldi vaheseina, mis ei ole ühenduses visiiri ehk välise vööriluugiga – erinevalt Estoniast, kus ramp „volditi kokku“ visiiri sisse. Kui oletada, et näiteks praegu peaksid visiiri väravad mingil põhjusel saama vigastada või murduma ära, nagu juhtus Estonial, on laeval olemas n-ö topeltnina ehk ramp ja RAM vahesein, mis tagavad veekindluse ja takistavad vee voolamist laeva. "Piltlikult öeldes: kui kapott tuleb autol küljest ära, siis auto peab veel edasi liikuma, mitte nii, et kapott lendas ära ja rattad kukuvad ka eest ära," toob Lemendik paralleeli. Visiiri ja rambi vahel on andurid, mis annavad kaptenisilda häire, kui visiiri ja rambi vahele peaks sattuma vett. "Pole hullemat asja kui madrus veevoolikuga," märgib kapten Leemendik naljaga pooleks, viidates asjaolule, et tundlikud andurid hakkavad tööle ka siis, kui madrus autotekki peseb ja hooletult andurile vett pritsib.
