Kapten: Estonia tulekuga nihkus kogu tähelepanu laeva päästmiselt inimelude päästmisele
Igal nädalal toimuvad reisilaevadel õppused, millega valmistatakse laeva meeskonnaliikmeid, toime tulemiseks ootamatutes ja keerulistes situatsioonides. Mängitakse läbi erinevaid olukordi, mis merel ette tulnud ja lisatakse väljakutse mõttes üht-teist, olgu selleks tulekahi laevas või ka laeva evakueerimine uppumise korral. Oma 15-aastase karjääri jooksul on kapten Roland Lemendik teinud läbi sadu, kui mitte tuhandeid õppusi. Harva on mõni häireõppus ära jäänud. Teise tüürimehena ka parvlaeval Estonia töötanud Lemendik selgitas, et parvlaeva Estonia tulekuga Eesti lipu alla, toimus merenduses üks väga suur sisuline muudatus. "Enne Estoniat oli meil üks nõukogudeaegne koolitus, kus me tegelesime laeva päästmisega ehk kogu juhend oli laeva päästmiseks," kirjeldas Lemendik. Reisilaevanduse tulekuga, esimeste reisiparvlaevade Georg Otsa ja eriti Estonia tulekuga nihkus kogu tähelepanu laeva päästmiselt inimelude päästmisele. See oli Nõukogude Liidu aegsest kaubalaevandusest reisilaevandusse tulnud meremeestele murdepunkt, sest saadi aru, et nüüd on lisaks paarikümne meeskonnaliikme ja laeva tehnilise baasi päästmisele vaja aidata ka reisijaid. Eeltoodud "auto" näide puudutab lisaks laevas tehtud tehnilistele muudatustele väga paljus päästevarustust. Õõvastavaid pilte tagurpidi pööratud ja vett täis päästeparvedest, mida võis näha Estonia katastroofiööl, tänapäeva päästevarustus enam pakkuda ei tohiks. Päästepaadid on pealt kinni, laevast peab saama kuiva jalaga välja ehk laeva pardalt saab liugtee abil otse päästepaati. Rääkimata sellest, et hädaolukorras ei pea inimesed otsima päästevesti oma kajutist või mõnest konteinerist – see antakse reisijale kogunemispunktis, kus inimesi juhendavad vastava väljaõppe saanud meeskonnaliikmed.
